Peipsi kalavarud on kasvamas

Esmaspäeval, 15. novembril algas kohtumine, kus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni esindajad arutavad piiriveekogude kalavarude seisu ning lepivad kokku järgmisel aastal Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvest püütavad kalakogused.

Kuigi Peipsi puhul on tegu Põhja-Euroopa kalarikkama suurjärvega, ei jätku siin kala enam kaugeltki kõigile soovijatele. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüdsid Eesti ja Vene kalurid aastas kokku kuni 11 tuhat tonni kala, siis viimastel aastatel on kahe riigi kalurite püügikogus jäänud 4–6 tuhande tonni piiresse.

Õnneks hakkab nii mõnegi kalaliigi osas langus peatuma. Seda kinnitavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste selle sügise katsepüügid. Lootust varude seisu paranemiseks lähiaastatel annab eelmise aasta suhteliselt tugev kohapõlvkond, kes kasvab püügimõõtu küll alles aastail 2012–2013. Samuti on püügivarusse lähiaastatel lisandumas 2009. aasta tugev ahvenapõlvkond. Teadlaste hinnangul liigub ülespoole ka rääbise arvukus.

Varude olukorra paranemine lubab loota püügivõimaluste suurenemist järgmisel aastal nii ahvena kui ka koha osas. Hea uudis on, et Eesti teadlased  on Venemaaga arutluseks välja pakkunud ka võimaluse püüda  kaaspüügina rääbist, kelle püük on olnud alates 2000. aastate algusest keelatud.

Varude paranemine annab tunnistust sellest, et varusid on majandatud säästlikult.

Tagasivaade tänavusele saagile

Patt oleks nuriseda ka tänavuste saakide üle. Kui panna kõrvuti kahe viimase aasta kogusaak Peipsist, siis tänavu olid püünised 130 tonni võrra raskemad. Mullune saak oli 2284 tonni kala, tänavu 2418 tonni.

Septembri alguseks oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest välja püütud 82 protsenti ahvena, 73 protsenti latika ning ligi 60 protsenti kohakvoodist. Kuna 2010. aasta tingimused jääaluseks võrgupüügiks olid ideaalsed ja 2005. aasta tugev kohapõlvkond oli just jõudnud püügimõõtu, siis sai selle kvoot väga kiiresti otsa.

Suvistel läbirääkimistel saavutasime Vene poolega kokkuleppe suurendada Eesti püügivõimalusi koha osas 100 tonni ja ahvena osas 200 tonni võrra. Kuid kuu ajaga ehk oktoobri alguseks oli kogu 1200-tonnine ahvenakvoot välja püütud ja 564-tonnisest kohakvoodist oli järel alla 40 tonni. Nii head aastat, eriti ahvena osas, pole ammu olnud!

Püügikeeld Peipsi ja Pihkva järvel

Kuna püügikvoodid täitusid väga kiiresti, siis keelati 1. oktoobrist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseline kalapüük. Kaluritele see muidugi ei meeldinud, aga vaja on vaadata ka ettepoole. Kui keelata püük üksnes nende kalaliikide puhul, mille kvoot on ammendunud, siis sellel keelul tulemust pole. Paratamatult satuvad püünistesse ka keelatud liigid (praegusel juhul ahven), mis pärast tagasiheitmist valdavalt hukkuvad. Kust see järelkasv siis tuleb?

Kui aga kehtestada nii suure võrgusilmaga püügivahend, et sinna jääks ainult mõõduline ja lubatud kala, ei tasuks selliste püüniste kasutamine kaluritele ära. Nad oleksid parema teenistuse nimel “sunnitud” reegleid rikkudes vette laskma lubatust rohkem püügivahendeid või püüdma väiksema silmasuurusega võrkudega. Ja ikka oleks ohus nii kalade kui ka kalurite tulevik.

Hea sõnum on see, et nädal tagasi kaluritega kohtudes ja püügiandmeid analüüsides leiti, et Lämmijärve lõunaosas võib tänavu siiski veel jätkata püüvõrguga püüki. See on väga väikese püügivõimsusega ja suhteliselt selekteeriv püünis. Püüda võib kuni latika- või kohakvoodi täitumiseni. Keskkonnaministeerium on püüvõrguga püügi avamiseks vajaliku määruse ministeeriumidele kooskõlastamiseks saatnud.

Miks kala on jäänud vähemaks?

Peamiselt mõjutavad kalade arvukust ja seega ka saake looduslikud tingimused. Viimase kümnendi mahedad talved ja suhteliselt soojad suved on kahandanud Peipsi järve kõige arvukama elaniku – Peipsi tindi – olematuks. See omakorda on muutnud järves elavate röövkalade (koha, ahven) toidulaua viletsamaks. Kui napib toitu, siis kasvavad kalad aeglasemalt ja nende suremus on suurem.

Juba pikka aega on olnud Peipsis halvas seisus rääbis, siig, luts ja tint. Märgata on latika asurkonna vaesumist. Suur röövkalade arvukus ei anna erilist paranemislootust ka tindi osas. Haugi- ja särjevarud on stabiilsed, kuid nende osatähtsus ei ole kalurite sissetulekus nii oluline.

Ja mis siin ikka “pead järvepõhja” peita – tõde on seegi, et kalurite seas on musta südametunnistusega mehi, kes annavad kalavarude kahanemisse oma “panuse”. Paraku inspektorid iga pahategijat ja pahategu ei näe, vajalik oleks märksa tugevam “naabrivalve”, et aidata varusid kaitsta.

Kalurite panus kalakasvu

Tulevaste heade saakide nimel ongi kalurite ühendused ka ise tegutsema asunud. Nad on ühiselt lubanud vastu hakata nii ebaseaduslikule püügile kui ka ebaseaduslikult saadud kala kokkuostule, müümisele või töötlemisele. Selle kinnituseks sündis tänavu suvel vaba tahte leping, millele kirjutasid alla keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk ja Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimees Priit Saksing.

Leping sõlmitigi eesmärgiga kaitsta ja säästlikult kasutada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid. Kalurite esindajad lubasid selleks teha oma liikmete hulgas põhjalikku selgitustööd reeglite täitmisest ja järelevalve vajalikkusest kuni selleni välja, et nii kalurid kui ka nende esindajad annavad keskkonnainspektoritele seaduserikkumistest teada. On alust uskuda, et ühine vastutus tõestab oma tõhusust ka kalanduses.

ANDRES TALIJÄRV, Keskkonnaministeeriumi asekantsler

Kalapüük Peipsist (tonnides)

Eesti

Kvoot

Saak

1998

4840

3561,4

1999

4480

2781

2000

4835

2778

2001

4605

1963,6

2002

5680

4133

2003

4380

3139

2004

4295

1874

2005

4125

1857,4

2006

3865

2330

2007

3424

1991

2008

3083

2023,94

2009

2498

2284,48

2010

2669

2418,7

Allikas: Keskkonnaministeerium

blog comments powered by Disqus