Konkursil “Leiburi leivategu 2014” sigurileiva küpsetajana finaali jõudnud ettevõtja ja vanausuliste kultuuri tutvustaja Veronika Kookmaa kinnitas, et selle omapärase maitsega ja tervisliku toidu valmistamise ja müümisega võiksid tegelda Peipsi-äärsed toitlusettevõtjad.
Veronika Kookmaa saatis algul konkursile sigurileiva retsepti. Finaali koos kümne paremaks valitud leivameistriga kutsuti ta aga juba omaküpsetatud leivaga. “Olen ise sigurit kasvatanud, aga leiva küpsetamisel kasutasin sigurijuurtest tehtud ekstrakti. Sigurijuured on vesilahustuvate kiudainete looduslik allikas,” rääkis ta.
Sigurileib samovarimuuseumist
Kookmaa on müünud sigurileiba Kasepää vallas samovaride ja vanausuliste muuseumis, mis on hetegevuslik asutus ja toetab vanausuliste kultuuri ja palvelat.
“Vaatamata hinnale neli eurot pätsi eest, sest tegemist on erilise tootega, on leib kiiremini otsa saanud, kui uut küpsetada jõuan. Sigurileiva propageerimiseks otsustasin oma tuttavate ja pereliikmete soovitusel selle retsepti konkursile saata,” ütles ta.
Veronika Kookmaa märkis, et siguritoodete vastu on hakanud huvi tundma mitmed ökopoed. “Sigurileiba võiks turistidele ja ka kohalikele elanikele pakkuma hakata mõni Peipsi-äärne ettevõtja, kel julgust ja soovi oma toidukoha menüü atraktiivsemaks muuta ja paikkonna põliseid põllumajandustraditsioone meelde tuletada. Sigurikasvatamise tava on Peipsi ääres väga vana,” kinnitas ta.
Väärtuseks ka tervislikkus
Veronika Kookmaa sõnul on sigurileib geneetiliselt muundamata toode, mis reguleerib ainevahetust, on kasulik seedimisele, aitab kehakaalu langetada. “Valdava osa lahustuva siguri kiudainest moodustab inuliin, mis toetab kaltsiumi omandamist toidust, aitab kaasa soolte peristaltikale, kaitseb kõhukinnisuse eest, tekitab täiskõhutunde, alandab triglütseriinide ja kolesterooli taset veres,” rääkis leivameister.
Sigurileiba on Veronika Kookmaa küpsetanud kuus aastat. Seda õppis ta tegema Ärma talus Evelin Ilveselt, kelle õpetussõnu järgib senini.
Sigurileib seemnetega
1,5 l käesooja vett
4 spl juuretist
1,5 kg Veski Mati täistera-rukkijahu
250g fariinsuhkrut
8 tl peenikest meresoola
200 g siguriekstrakti (Maadlex OÜ)
5 spl linaseemneid
1 tl jahvatatud koriandrit
250 g kõrvitsaseemneid
300 g päevalilleseemneid
150 g kanepiseemneid
Segage suures kausis juuretis sooja veega ning lisage täistera rukkijahu nii palju (ca 2-3 klaasi), et tekib paks körditaoline tainas. Katke tainaanum kilega või kaanega ning pange sooja kohta hapnema. Temperatuur võiks olla 25 kraadi. Võite kausi lisaks veel ka froteerätikuga katta.
Järgmisel päeval, vähemalt 24 tundi hiljem, segage valmis leivatainas. Alustage soolast ja suhkrust, seejärel pange hulka jahu, segage läbi ning võtke juuretis järgmiseks korraks. Segage hulka siguriekstrakt, koriander, linaseemned, kõrvitsaseemned, kanepiseemned (100g) ja päevalilleseemned. Sõtkuge tainas läbi ja tõstke võiga määritud vormi. Siluge tainas ja vajutage näpuga peale kolm auku. Raputage peale kanepiseemned (50 g). Pange vormides tainas kaheks kuni neljaks tunniks paksu rätiku alla sooja ruumi kerkima.
Soojendage ahi 250 kraadini, küpsetage leibu ca 15-20 minutit (jälgige kooriku värvi). Kõrge kuumus teeb kooriku krõbedaks. Seejärel vähendage ahju kuumust 200 kraadini ja küpsetage veel ca 45 minutit. Soovitav on lasta leival vähemalt 60 minutit jahtuda, enne kui lõikama asute. Sellest tainakogusest saab kolm suuremat, veidi üle kilo kaaluvat leiba.
i
JAAN LUKAS
