Kõige paremal juhul alustatakse ehitustöödega 2006. aastal ja kahe kaiga sadam peaks laevu vastu võtma hiljemalt 2009. aasta suvel.
Mustvees on olemas korrastatud sadama territoorium. Omedu jõe suudmes on 23,7-hektarilisele maa-alale tehtud detailplaneering. Seal on olemas kalalaevadele kaks kaid, piirivalve paadisild ning vaatlustorn.
Uued töökohad
Mustveesse rajataks reisi-, kauba- ja jahisadama kai, Omedusse tuleks aga kaubavahetus Venemaaga, kala vastuvõtupunkt ning jahtide ja mootorpaatide talvine hoiuala.
“Korraliku kaasaegse sadama rajamine on sellele piirkonnale ainus ellujäämisvõimalus. Kui sadam saab valmis, hakkab kiiresti arenema ka kogu piirkonna majandus – tekivad uued turismiettevõtted, kaubasadama lähedus loob uusi võimalusi ka tööstusele, seda nii vahetult Peipsi ääres kui ka rajatavas Painküla tööstuspargis. Uuest sadamast saadavat kasu tuleb vaadelda laiemalt, sellest on kasu terve Jõgevamaa arengule – luuakse uusi töökohti,” teatas maavanem.
Tema sõnul on projekti rahastamisel kindlasti kavas kaasata erasektor. Esialgu on aga vaja läbi viia uuringud, valmis saada eelprojektid ning teha muud eeltööd, milleks loodetakse saada raha PHARE Välispiiri Algatuse (EBI) programmist. Sellele lisandub omafinantseering.
Ühe sadamaprojekti koostamise suhtes leppisid kokku Mustvee linnapea Gennadi Kulkov ja Kasepää vallavanem Jüri Vooder. Taotlejaks jäi Kasepää vallavalitsus ja partneriks Mustvee linnavalitsus. Toetajateks oleksid maavalitsus, Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ning Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.
Rahastamistaotluse kirjutab sihtasutus
Samal nõupidamisel lepiti kokku, et rahastamistaotluse projektide ettevalmistamiseks, uuringuteks ja planeeringuteks ning nende alusel tehtavate projektide koostamiseks PHARE EBI programmi kirjutab valmis Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutus ehk ERKAS. Projekti kirjutamise maksumuseks on 15 000 krooni. Seda rahastavad võrdsetes osades Mustvee linn ja Kasepää vald. ERKAS koostab ka kahe omavalitsuse vahelise partnerlepingu.
ERKASe juhataja Jüri Roos kinnitas koosolijatele, et taotluse kirjutamise käigus tehakse koostööd kõikide osapooltega ja esimene töökoosolek toimub juba 4. veebruaril. Selleks ajaks valmib ka taotlusvormi esimene versioon.
Projekti esitamise tähtaeg eeltoodud programmi on käesoleva aasta 3. märts ning selle kestus 15 kuud. Põhiprojekt peaks valmima hiljemalt 15. novembriks.
Raha taotlemiseks tuleb Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Toomas Pajula sõnul ära kasutada kõik pakutavad võimalused. Raha on võimalik taotleda veel uuringuteks ja turismi arendamiseks PHARE CBC programmist, infrastruktuuri arendamiseks, sh ka investeeringuteks väikesadamatesse Euroopa Ühenduse Algatuse INTERREG IIIA programmist, piirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks struktuurifondide meetmest 4.6.2 ja kalasadamate moderniseerimiseks meetmest 3.11.3.
“Tuleb silmas pidada tõsiasja, et me ei ehita sadamat ELi rahadega, vaid lisaks omafinantseeringule on võimalik taotleda lisa ELIi fondidest, ” täpsustas Toomas Pajula.
Olenevast programmist on omafinantseeringu suurus 20, 25 ja 50 protsenti.
“15. november on tähtaeg, mil ELi saab esitada mitmesuguseid põhiprojekte. Selleks ajaks peaksid eeltööd tehtud olema,” lisas ta.
Jüri Roos rääkis, et peab laiemalt määratlema Peipsiäärse piirkonna arenguala. Planeerimis- ja arendustegevuse käigus tuleb aga välja selgitada ettevõtjad, kel on võimalik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ehk EASist raha taotleda.
Asjast huvitatud ettevõtjatele tuleks anda veel infot Peterburist Euroopasse viiva turismitee Via Hanseatica projekti kohta.
Aivar Kokk rõhutas, et 12. mail Kuremaal toimuval Jõgevamaa arengukonverentsil saab kohaletulnutele sel teemal juba konkreetsemalt rääkida ja tekitada ka huvi võimalike rahastajate hulgas.
ERALDI LISALOONA
Mustvee linnapea ei ole veel püssi põõsasse visanud
Teatavasti alustas eelmine linnavalitsus Mustveesse sadama ehitamist. Praegune linnavalitsus peatas ehitamise ja tellis tehtud töödele ekspertiisi.
Mustvee linnapea Gennadi Kulkov, mida olete teinud ja kuhu sadama rajamiseks raha saamiseks pöördunud?
Meil oli võimalus taotleda raha TACISe programmist. Selle ettepaneku tegi meile Taani välisministeeriumi esindaja ja teatas, et tema korraldab kõike. Tingimuseks oli, et meie peame Venemaalt partneri leidma. Siis kirjutasime koos Oudova linnavalitsusega alla koostöö- ja sõpruslepingule. Oudova linn jäi selle projekti peataotlejaks, sest nendepoolne taotletav summa oli 200 0000 eurot ehk ligi 10 miljonit Eesti krooni. Esitasime taotluse läbi Taani välisministeeriumi Brüsselisse. Aga kahjuks ei ole me siiani vastust saanud.
Soomlased teevad uuringuid, kuidas saaks Balti merelt sõita laevadega Peipsi järvele ja vastupidi. Kui tõsiseltvõetav idee see on?
Soomlased korraldasid eelmise aasta novembris nõupidamise, kuhu nad kutsusid ka mind. Kutsutud olid kõik Peipsi äärsed omavalitsused, kuid peale Tartu ja Mustvee linna esindajate rohkem kedagi kohale ei tulnud. Leppisime kokku, et selle projekti jaoks taotleb raha Tartu linn. Teised omavalitsused on lihtsalt partnerid. Praegu viivad soomlased läbi vastavat uuringut. Töö maksumuseks on 600 000 eurot ehk ligi 10 miljonit krooni. Nimelt tahavad nad välja selgitada, mis asjaoludel oleks võimalik ühendada Balti meretee Peipsi järveteega ja kas selleks tuleks rajada kanalite süsteem. Me oleme projekti partnerid. Kuid novembris toimunu jäi ainsaks koosolekuks ja pärast seda pole ma mingit infot saanud. Seega ei tea, kas on edasiminekut või ei.
Kuhu raha saamiseks veel pöördunud olete?
Kui me Põllumajanduspiirkondade Programmist raha ei saanud, siis pöördusime KIKi poole. Koos omaosalusega taotlesime ligi kaht miljonit krooni, kuid KIK vastas, et nad saavad rahastada ainult suuri projekte. Kahemiljoniline projekt oli nende jaoks väike.
Miks Te partneri otsingul Tallinna sadama poole pöördusite?
Me tegutseme kogu aeg ja otsime partnereid. Oleme paljudega rääkinud, oleme rääkinud isegi Tallinna sadama nõukogu liikmetega. Kuid ka neilt pole me siiani vastust saanud.
Pakkusime Tallinna sadamat partneriks sellepärast, et Venemaa suured firmad pöördusid meie poole pakkumisega. Nad on Mustvee sadama rajamisest väga huvitatud. Ja neil on kaupa nii palju, et Mustvee sadamasse võiks nädalas tulla isegi mitu laeva. Kõige suurem laev, mis Peipsi järvel liikuda võib, on kandejõuga 600 tonni. See võtab peale 30 konteinerit. Vene partnerid on huvitatud, et kaup veetaks Mustveest edasi Tallinna sadamasse.
Millised Venemaa piirkonnad on Mustvee sadamast huvitatud?
Ühe kirja saime Oudova linnast, teise Oudova oblasti kuberneri ja kolmanda Pihkva linnasadama direktori käest. Kõik nad on rohkem huvitatud Mustvee sadamast kui Tartu sadamast. Tartu sadamasse sõitmiseks tuleb kolmandik veeteest läbida mööda Emajõge. Jões muutub aga kogu aeg veetase. See on laevadele väga ohtlik. Mustvee laevatee on aga Tartu laevateest tunduvalt odavam.
RAIVO SIHVER
