Viimaste aastate suurimate maksu- ja sotsiaalvaldkonna kärbete hulgas on elanike rahakotti tühjendanud kõige enam eluasemekulude järsk tõus. Meenutame, et 2007. aasta juulist tõusis soojusenergia käibemaksumäär viielt protsendilt 18-le. Otsus ise võeti vastu juba 2003. aasta 10. detsembril Reformierakonna, Res Publica ja Rahvaliidu valitsuse poolt nelja aasta võrra ette. Lisaks eraisikutele puudutas tollane otsus ka elamu- ja korteriühistuid, kirikuid ja kogudusi ning riigi- ja kohalikest eelarvetest rahastatavaid asutusi.
Samas kergitas tänane valitsus mullu koos roheliste häältega toasooja käibemaksumäära veelgi kahe protsendi võrra. Vähe sellest. 2008. aasta 1. jaanuarist panid valitsusliitlased roheliste toetusel aktsiisi peale ka maagaasile 157 kroonini m3. Ja juulis 2009 tõsteti maagaasi aktsiisi 367 kroonini m3 kohta, mis ületab Euroopa Liidu alammäära 2,4-kordselt.
Küttearved tõusnud kaks ja pool korda
iii
Üks näide ühest Eestimaa linnast: kui jaanuaris 2007 oli ühe konkreetse korteri küttearve 777 krooni, siis aasta hiljem 1127, aastal 2009 juba 1552 krooni ja 2010. aastal 1800 krooni. Nii et keskküttega korteri toasooja arve on mõne ajaga tõusnud keskmiselt kaks ja pool korda.
Et küttehinnad on talumatult kõrged esmalt just kaudsete maksude tõstmise tõttu, algatas Riigikogu Keskfraktsioon märtsis toasooja käibemaksumäära 20 protsendilt üheksale langetamise eelnõu. Saalis olid küll tulised vaidlused, kuid kahjuks toetas Riigikogu eelnõu tagasilükkamist. 52 Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica liidu ja Eestimaa Roheliste saadikut langetasid eelnõu menetlusest välja. Rahanduskomisjoni esimees reformierakondlane Taavi Rõivas soovitas abinõuna kodude renoveerimist, mis andvat märgatavat energiasäästu. Samas teame, kui kulukad need tööd on. Olukorras, kus meil on juba üle 51 000 pikaajalise, st enam kui aasta tööta olnud inimese, kes peavad hakkama saama vaid 1000-kroonise toimetulekutoetusega, ei tule see kõne allagi. Ei annaks neile ka ükski pank laenu. Samas teame, et keskküte on kortermaja elanikele mitte vaba valik, vaid sundus.
Oravad lubasid poole väiksemaid küttearveid
On silmakirjalik, kuidas kolleegid Res Publicast tegutsevad riigi rahadega Koduomanike Liidu nime all ja võitlevad parema soojusenergia eest, samal ajal teise käega soojuse hinda teadlikult tõstes! Piinlik on vaadata, kuidas ametikaaslased Reformierakonnast annavad välja pressiteateid, kuis nad otsivad eesti rahvale võimalikult odavat energiat ja toasooja. Ja eks mäletame veel kõik sama erakonna telereklaami, kus lubati lausa poole väiksemaid küttearveid.
Just töötud ja madalapalgalised, kes pole midagi võitnud tulumaksu alandamisest, on pidanud hakkama kordades rohkem maksma aktsiiside, käibemaksu ja riigilõivude tõstmise pealt. Tuletame meelde, et mootorikütuse ja elektri aktsiisi on selle valitsuse ajal tõstetud õige mitu korda. Kohe pärast Andrus Ansipi valitsuse moodustamist ja lausa kaks korda eelmisel aastal. Nii on elektriaktsiis kodutarbijale täna viis ja äritarbijale üheksa korda kallim kui Euroopas nõutud miinimummäär. Elektrile on juurde tulnud ka taastuvenergia tasu ja jaotusvõrkude maksu tõus. Rohelised tahtsid aga elektri hinda veelgi tõsta. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäär on meil Euroopa 33-sendise miinimumnõude kõrval koguni üks kroon ja 73 senti liitri kohta. Nii et vahe üle viie korra meie kahjuks.
Kohtuskäimise riigilõivud viis korda kallimaks
Ent peidetud riigimaksude tõstmise kõrval on veelgi vähem räägitud riigilõivude ülikiirest kerkimisest. Üheks selliseks näiteks on eelmise aasta algusest viiekordseks tõusnud riigilõivud tsiviil- ja halduskohtumenetluses. Justiitsminister Rein Lang, kes tollal riigilõivude tõstmist valitsuse poolt vedas, põhjendas otsust sellega, et inimesed rahuldavad kohtusse pöördudes oma madalaid tundeid. Varjatud eesmärk oli loomulikult soov täita inimeste tasku arvel riigikassat. Täna kehtiva seaduse järgi tuleb 100 000-kroonise nõude esitamisel maksta riigilõivu 10 000 krooni, mis on ca kaks korda rohkem kui Lätis, kolm korda enam Leedust, viis korda rohkem kui Soomes, kuus korda rohkem kui isegi Venemaal ja lausa 14 korda enam kui Rootsis.
iii
Nii algataski Keksfraktsioon eelnõu riigilõivude vähendamiseks kohtusse pöördumisel. Meie arvates on kõrged maksumäärad saanud inimeste õiguste kaitsmisel takistuseks. Arvan, et riigi tulud peavad laekuma eeskätt maksude, mitte riigilõivude kaudu.
Lõivude oluline suurendamine on praegu ka Riigikohtu tähelepanu objektiks. Riigikohus märkis, et kui lõivu suurus ei võimalda isikul oma õigusi kohtus realiseerida, on tegu ebaproportsionaalse ja seega põhiseaduse vastase riigilõivuga.
Valitsus on öelnud, et see võtaks riigieelarvest ca 60 miljonit krooni. Ent kui pidada silmas peaministri kõnesid meie eduloost, ei ole see summa meie eelarve mahtu ja võimalusi arvestades küll suur summa. Eriti kui meenutada, millise rahadega opereeriti, kui oli vaja Toompea saalis rohelistega kokkulepet saavutada. Põhjus on nähtavasti ideoloogias, millega kavatsetakse kõik kohtupidamise kulud panna inimeste enda kanda. Vahekorras 47/41 hääletasid valitsusliitlased sellegi eelnõu menetlusest välja.
Keskfraktsiooni aseesimees Ain Seppik on sama küsimusega juba kaks korda õiguskantsleri poole pöördunud, kes on öelnud, et lõivude tõstmise mõjudest on veel vara järeldusi teha. Tegelikult räägime me täna riigilõivude ootamatust viiekordseks tõstmisest ja sellest, et püüdsime lõive tagasi viia mõistliku määrani, et inimestel oleks võimalik enda kaitseks kohtusse pöörduda.
iii
MARIKA TUUS. Riigikogu liige, Keskerakond
