Läinud pühapäeval sai Äksi kiriku kõrval platsil teoks järjekordne kihelkonnapäev, mis on traditsiooniliselt Tabivere ja Tartu valla ühispidu. Nimelt ei kattu praeguste valdade alad kaugeltki kunagiste kihelkonnapiiridega ja kuigi kunagisse Äksi kihelkonda kuulus servapidi teisigi praegusi valdu, peavad seda siiski vaid kaks lähinaabrit.
Avasõnad ütlesid Tabivere vallavanem Aare Aunap ja Tartu valla volikogu esimees Üllar Loks.
Pidulikult avati ka Äksi Puhkemaja uus tenniseväljak.
Vihm peletas publikut
Kahe valla isetegevuslaste kontserdi segas aga ära vihmahoog, küll ainuke sel päeval. Kihelkonnapäeva ühe korraldaja Tiina Tegelmanni sõnul „uhtus“ vihm minema vähemalt poole publikust. Ja tagasi peoplatsile tulid vaid tõelised muna- ja kiviviskefännid. Mõlemad nimetatud spordialad on pika traditsiooniga ja mõlemaks võistluseks tehakse eelnevalt hoolega trenni.
Munaviskevõitlus, mille kunagiseks „maaletoojaks“ ja iga-aastaseks eestvõtjaks Marje ja Kalev Raudsepp, kujunes sel aastal korraldajaile endilegi üllatusena rahvusvaheliseks ja võitki viidi piiri taha. Selle saavutasid Tartu valla Saksamaa-külalised Natalie ja Max.
Äksi Ässa tiitli pälvis Margus Pärsik
Kiviheitevõistlus Äksi Äss on aga see ala, kuhu tõelisi mehi ja parimaid muskleid imetlema kogunetakse. Üllatusi võitja väljaselgitamisel pole küll aastaid ette tulnud, nii selgi korral. Kaheksandat korda võitis Äksi Ässa tiitli Tartu valla mees Margus Pärsik. Kahekümne rammumehe hulgast tuli teisele kohale Tabivere mees Riho Sepp, kolmandale Rene Poljakov Tartu vallast.
Tantsumuusikat teinud ansambel Võrumaalt Antslast kandis küll nime „Kahtlane sahin“, kuid midagi sahisevat ega kahtlast nende musitseerimises küll polnud. Nii puhast kõla, selget diktsiooni ja täpset viisipidamist ei kuule paraku just väga paljudelt tantsubändidelt. Paraku on just kõlav ja meedias tuntud nimi see, mis noorema publiku lustima toob, sestap oli tantsumurul ruumi lahedalt.
Kui varasematel aastatel on kihelkonnapäeva kirikukontserdiga alustatud, siis seekord tehti vastupidi. Kontsert „Kuuvalguses…“ algas tund enne südaööd ja oli sama lummav kui päikeseloojangud, tähesäras ööd, kuuvalgus ja kõik muu, mis meile looja poolt selleks antud, et ennast aeg-ajalt maapinnast ja igapäevasest leivamurest lahti ja kõrgemale suudaksime mõelda.
Laulis Kadri Tegelmann, teda saatis klaveril Jaanika Rand-Sirp. Midagi täiesti uut, paljude jaoks ennekuulmatut ja tõepoolest lummavat tõi publiku ette Juan Martinez. Hispania noormees tõi marimbal, trummidel ja isegi erineva hulga veega täidetud keraamilistel anumatel kuuldvale selliseid viise, et paljud kontserdi ajal piiluda püüdsid: kus on see süntesaator, mis taustameloodiat mängib? Süntesaatorit loomulikult polnud, olid vaid lihtsad pillid ja tõeline anne.
KAIE NÕLVAK
