Kalendrikevad on juba alanud, kuid lumi on ikka veel kohati maas. Mis toimub inimeste hingedes ja meeltes, mis on kevadväsimus ja mis on depressioon? Vastab psühhiaater Peeter Lääne.
Miks inimesed kevadel, kui päevad lähevad valgemaks, ometi masendusse satuvad? Mida tähendab kevadväsimus?
Masenduse kohta oskan ehk üht-teist öelda, kevadväsimuse kohta vast vähem. Kevad ja sügis kipub olema seisundite ägenemise aeg, see on aga lihtsalt tähelepanek. Sügisest väsimust seostatakse valguse puudumisega, kevadise kohta ei osata põhjust tuua, nii see lihtsalt on olnud. Alati. See pole nii mitte ainult depressiooni või ärevusega, vaid ka teistel haigustel on ägenemised just kevadeti ja sügiseti.
Tavainimene ei suuda diagnoosidel vahet teha, aga kas järjekorrad Teie vastuvõtule on sel kevadel hüppeliselt suurenenud?
Järjekorda on vist tõesti natuke rohkem kui muudel aastatel, seda peab möönma. Natuke on teistmoodi kevad, aga kõik on ikka individuaalne: paljudele võib olla raske kevad, aga teistele võib samal ajal olla väga hea kevad.
Negatiivsete uudiste foonil ma ikka rõhutan, et see ei tähenda individuaalset halvastiminekut. Mõni periood ollakse eufoorilisemad, mõnikord tõsisemad, aga individuaalselt võib mõnel inimesel väga hästi minna. Kõik on individuaalne, meil on inimesi, kellega olema tegelenud eelmisest ja üle-eelmisest aastast, nad paranevad, tunnevad ennast paremini. Statistikale ei tasu nii palju tähelepanu pöörata, majanduslangus ei tähenda, et inimestel isiklikult halvasti läheks, samas on majanduslangus mu kabineti ukse taha aga jõudnud küll täiesti tuntavalt.
Kui palju on Teil Jõgeval vastuvõtte, mis need kliendile maksavad, kui pikad on järjekorrad?
Jõgeval on mu vastuvõtud teisipäeviti ja kolmapäeviti, Tartus võtame vastu aadressil Puusepa 3. Järjekorrad on pikad, seetõttu on oluline kindlasti teatada, kui kokkulepitud ajal ei saa vastuvõtule tulla, siis saame kutsuda teise inimese.
Meil on haigekassaga leping. Kui inimesel on väga halb olla, siis me oleme vastu võtnud ka kiirkorras. Ka valvearst Tartu psühhiaatriakliinikus on abivajajaid teenindanud järjekorrale vaatamata.
Kui palju kulutate patsiendi peale aega, kas räägite temaga ka või kirjutab psühhiaater ainult rohtu?
Kuidas öelda, palju sõltub inimesest. Ikka räägitakse ka. Ka see on individuaalne, palju ühe inimese peale aega kulub. Tavaliselt aga oleme esmast vastuvõttu registreerinud tunniks ajaks ja korduvad on pooletunnised.
Kui jätta eriti rasked diagnoosid kõrvale, siis mille üle inimesed tavaliselt kurdavad, kas eestlased on oma loomu poolest depressiivsed?
Ei julge seda väita. Pole tükk aega statistikanumbreid vaadanud, aga mida ma võrdluseks võin tuua? Töötame peale eestlaste ka vene rahvusega. Suuri erinevusi ma ei näe. Pigem on erinevused piirkonniti. Mõnes kandis võetakse asju kergemini. Näiteks Mustvee piirkonnas on inimesed küll raskete probleemidega, aga suhtuvad nendesse kergelt. Aga kuskil sisemaal tundub mingi väike asi väga tõsine.
Võib-olla Mustvees on kultuuriline taust teine. Nad on religioossemad ja vähem materiaalsed.
Kindlasti aitab neid usk. Seal elavad nii eestlased kui venelased. Muljed on, et paikkonna õhkkond mõjutab rohkem kui rahvus, seda ma võin öelda oma kogemuse põhjal.
Mis saab kindlustamata patsientidest, kellel pole ammugi raha, et rohtu osta?
Omavalitsused maksavad nende eest. Tartu linn maksab oma kindlustamata inimeste eest ilma garantiikirjata, teised omavalitsused aga garantiikirja alusel esmaste uuringute eest. Muidugi saab vältimatut abi ka tasuta.
Kui hull peab juba olukord olema, et kuskile pöörduda? Kust peaks valutama, mis olema tagurpidi?
Kui valu on ühes kohas, siis peaks pöörduma perearsti poole. Psühhiaatrile kuuluvad hulkuvad valud või kui terve keha valutab. Teinekord saab siis psühhiaater aidata, kui näiteks inimene enam üldse ei maga ja see kestab juba pikemat aega, on väga väsinud ja jõuetu. Aga ka perearstid on küllalt hästi ette valmistatud.
Mida inimesed ise saaksid teha, millest alustada, et mitte jõudagi niikaugele, et psühhiaatri abi vajada?
Eks see sõltub sümptomidest. Üht-teist osatakse ka apteegi käsimüügist soovitada: kaua aega on olnud müügis naistepuna kapslid, lisandunud on safraniõie preparaat depremin, samuti magneesium B6 vitamiiniga. Neid võib retseptita osta, kui apteekriga nõu pidada.
Kui vanad on üldjuhul Teie patsiendid?
Tartus on mu vastuvõtule palju üliõpilasi sattunud, aga see on lihtsalt juhus. Nad pöörduvad ülikooli psühholoogi poole, nii satuvad nad minu jutule küllaltki sageli. Kusagil suuremas linnas või teistmoodi oludes oleks olnud keerulisem.
Üldiselt on patsiendid aga vanuses 20-60, nii naised kui mehed.
Mis on psühhiaatrias viimase kümne aasta lõikes muutunud? Kas inimesed on haigemad või teadlikumad?
Psühhiaatril on rohkem pakkuda. Kui 19. sajandi keskel alustati, siis oli olemas kinnipidamisteenus ja peavarju pakkumine. Depressioonihaigetega, kes ei söönud ega hoolitsenud enda eest, räägiti, veendi neid sööma. Tänapäeval on võimalused avardunud.
Kui mina tööle asusin, oli paanikahäirete ravi veel suhteliselt tagasihoidlik või peaaegu puudus. Praegu enam ei juhtu nii, et inimesel süda klopib, ta kukub kokku, kiirabi tuleb ja ütleb, et teil pole midagi viga. Depressiooni raviti ka 1988. aastal, aga paanika- ja ärevushäirete ravi on palju arenenud.
Millest ärevushäired tekivad, kas neid tuleb aina juurde, on see aja märk?
See on tõesti huvitav, et viimased paar-kolm aastat on eriti palju ärevushäireid. Samuti ei tea, kas ärevushäired on seotud sellega, et rohkem tarbitakse narkootilisi aineid. Kui võimalik, siis tuleks narkootikumidest üldse eemale hoida.
Kas depressioon on ravitav?
Depressioon on ravitav mõlemal moel, nii ravimite kui teraapiaga. Mõned inimesed eelistavad teraapiat ja mõned ravimeid. On väga palju efektiivseid lahendeid. Keskmised ravikuurid kestavad poolest aastast aastani.
Kui inimene on ikka väga jõuetu ja üldse enam ei maga, siis psühholoogiline ravi üksi ei ole selle seisundi puhul kõige adekvaatsem. Mingigi periood tuleks siis rohtu võtta.
Palju sõltub aga metoodikast, psühhoteraapiline ravi võib sageli olla sama efektiivne kui tabletid. Teinekord on aga ka kombineeritud ravi väga mõistlik.
Kui inimesel on krooniline depressioon ja ta sööb lõpmatuseni tablette sisse, kas need siis üldse mõjuvad veel ja millised on tablettide kõrvaltoimed?
Krooniline depressioon oleks eraldi teema, aga kaks kõige levinumat kõrvaltoimet, millele antidepressante võttes tuleks tähelepanu pöörata, on kaalutõus ja seksuaalfunktsiooni langus. Just need mõjud jäävad sageli tähelepanuta.
Kas psüühikahaigusi saab ka geneetika abil prognoosida?
Pole veel selliseid diagnoosimise võimalusi, mis meid täna aitaksid. Meditsiin on pika vinnaga, kui midagi eelmine aasta avastati, siis me ei võta seda veel omaks. Nagu ütlesin, on ärevushäirete ravi see, mida olen oma praksise jooksul näinud arenevat, ja see on olnud suur samm. Mis on järgmised sammud, ei julge ma öelda.
iii
JAANIKA KRESSA
