Pedja vanas meiereihoones esietendus möödunud neljapäeval Jõgeva Linna Teatri suvelavastus “Piimamees Tevje”. Kerglane ja lõbus tükk see just pole, aga elujaatav ometigi, sest nimitegelasel aitab saatuselööke taluda tema võrratu elufilosoofia.
Šolem Alejchemi kirja pandud lugu piimamees Tevjest tunneb Eesti publik eelkõige Jerry Bocki muusikali “Viiuldaja katusel” kaudu. Kuus aastat tagasi tegi Jõgeva Linna Teatri lavastaja Janek Varblas Alejchemi proosateosest dramatiseeringu, ent õige mängukoha leidmine võttis veidi aega. Lõpuks langes valik Pedja meiereile, mis on selle lavastuse jaoks tõesti tänuväärne paik. MTÜ Paduvere Talumuuseumi Selts on seda küll taastama asunud, ent päris valmis see pole. Interjööri teatav lõpetamatus sobib aga teatritegemiseks hästi.
“Mulle oli algusest peale selge, et lavakujunduse nn koondavaks elemendiks saab see post, mis lava keskel seisab,” ütles Janek Varblas. “Selle, millised elemendid posti külge tuleb kinnitada, et vajaduse korral tekiksid vanker, laud, voodi jne, mõtlesid aga välja kunstnik ja kostüümikunstnik Janne Vaabla ning lavameister Jaanus Vaabla.”
Lavakujundus on tõesti ülimalt funktsionaalne ja tühjade ukseavadega kõrvalruumid annavad veel lisavõimaluse valgusefekte ja “tossu” kasutada ning kujundi staatusesse tõusvaid stseene lavastada.
“Piimamees Tevje” keskmes on nimitegelase ja tema pere saatus. Tevjel on viis tütart, kes on vaja teatud ikka jõudes mehele panna, ent kaasavarata neiule soodsat “partiid” leida pole lihtne. Või kui rahakoti poolest sobiv peig leitakse, ei taha tütar temast midagi kuulda.
Lisaks tütade elu korraldamisega seotud muredele tuleb Tevjel üle elada veel ühe kasu tõotanud äriprojekti “kõrbemine”, naise surm ja paljud muud hädad. Ning nagu sellest veel küll poleks, tuleb tal ja ta rahvuskaaslastel võimude survel (tegevus toimub tsaariaegses Lääne-Ukrainas) oma kodukülast lahkuda.
Rahvus pole oluline
Küsimusele, miks ta oma lavastuse aluseks just juudi loo valis, vastas Janek Varblas, et rahvus pole tegelikult oluline. Sarnaseid lugusid võib leida mistahes rahva esindajate juurest. Samas hakkab juudi taust loole huvitavalt kaasa mängima.
“Inimesed on selles loos kindlasti äkilisemad ja kirglikumad, kui oleksid olnud eestlased. Ja kui iiri lugudes esineb palju vägivaldsust, kättemaksu, siis juudi lugudes on tihti kurb alatoon. Aga vähemasti Tevje loos on palju ka helgeid hetki,” ütles Janek Varblas, kes lavastuses ka nimiosalist ehk Tevjet kehastab.
Lavastaja- ja näitlejatööd on kahtlemata keeruline ühitada, eriti kui lavastaja mängitav roll eeldab peaaegu kogu etenduse aja laval olekut. Ja Tevje roll seda eeldab. Just tema on lavastuse “mootor”, kelle monoloogid juhivad tegevuse ühest olulisest stseenist teise.
Janek Varblas kinnitas, et tema jaoks kahe töö ühitamine siiski väga keeruline polnud, sest lavastuse kontseptsioon oli tal proove alustades ju juba peas olemas. Pealegi oli tal Janne Vaabla näol olemas suurepärane abiline.
“Ta polnud üksnes kunstnik ja kostüümikkunstnik, vaid sisuliselt ka lavastaja assistent. Ta mõtles kogu aeg minuga kaasa ja tegi mõnegi mõtte teoks veel enne, kui ma selle välja olin jõudnud öelda,” kinnitas Janek Varblas.
Peale tema mängivad “Tevjes” kaasa kogenud harrastusnäitlejad Katrin Sokk, Ingel Liis Hedgren Haljas, Eve Somelar, Rein Annuk, Sten Siirak, Kalle Jürgens ja Indrek Uusmaa ning lapsnäitlejad Marta Pärt, Marta Liisa Lall ja Elisabeth Piirsalu. Kui enamikul neist tuleb mängida mitut osalist, siis Katrin Sokul on täita vaid Tevje naise Golde roll.
Rõõm ja kurbus
“Mul on väga hea meel, et ma selle rolli sain. See on minu jaoks huvitav väljakutse, kasvõi juba sellepärast, et suure pere ema pole ma varem olnud ei laval ega elus,” ütles Katrin Sokk. “Juudi pereema oli huvitav mängida ka seepärast, et juutidel on rõõm ja kurbus palju suuremad, kui eestlasel. Aga kui need tunded enda sees olemas, pole raske neid publikule edasi anda.”
Katrin Sokk kiitis “Tevje” mõnusat truppi ja selle liikmete vahel tekkinud head koostööd.
“Mõned kohad selles tükis toovad endalegi kananaha ihule,” sõnas Katrin. “Näiteks täna (vestlesime Katriniga kontrolletenduse õhtul, st möödunud kolmapäeval) tundsin, kuidas nn uppumisstseeni ajal laval tekkinud tohutu pinge publikuni jõudis ja publikult niisama suur energiavoog lavale tagasi tulvas.”
Palamuse gümnaasiumi õpilasel Ingel Liis Hedgren Haljasel on “Tevjes” kehastada tervelt viis rolli: ta mängib järjest kõiki Tevje abiellumisealiseks saanud tütreid.
“Viit õde mängida on päris keeruline,” tõdes Ingel Liis. “Ühest küljest ei saa nad väga erinevad olla, teisest küljest ei saa kõiki ka täpselt ühtmoodi mängida. Nii et mul on tegelikult laval viiekordne vastutus. Aga väga huvitav on olnud ennast juudi kultuuri ja tavade koha pealt harida.”
Ingel Liis kinnitas, et ei kujutaks ette, et tänapäeval vanemad ette kirjutaksid, kellega tütar abielluma peab. Aga õnne otsimine on omane nii tollastele kui ka praegusaja inimestele. Selles suhtes pole midagi muutunud.
Ingel Liisi meelest on huvitav, et praegu mängitakse Estonia teatris ka muusikali “Viiuldaja katusel”.
“Päris tore oleks, kui meie lavastust tuleksid vaatama ka need, kes Estonia lavastust näinud. Paljud ongi minu käest küsinud, kas meie siin ka neid “Viiuldaja” laule laulame,” ütles Ingel Liis.
On üsna kindel, et Ingel Liis saaks muusikali laulude esitamisega suurepäraselt hakkama, sest ta on mitte ainult hea näitleja, vaid ka hea laulja, ent Pedja meiereis mängitakse siiski draamatükki. Muusikat seal küll kuuleb, aga mitte seda, mis tuttav “Viiuldajast katusel”.
“Piimamees Tevje” puhul on huvitav moment see, et Tartust ja Jõgevalt saab seda vaatama sõita ka rongiga: rongiajad klapivad kenasti nii sinna- kui ka tagasisõiduks.
“Piimamees Tevje”
* Jõgeva Linna Teatri suvelavastus, mis põhineb: Šolem Alejchemi samanimelisel kirjandusteosel
* Lavastaja Janek Varblas
* Osades Janek Varblas, Katrin Sokk, Ingel Liis Hedgren Haljas, Sten Siirak, Rein Annuk, Kalle Jürgens, Indrek Uusmaa, Eve Somelar
* Lavakujundaja ja kostüümikunstnik Janne Vaabla
* Grimeerija Made Ratassepp
* Esietendus Pedja meiereis 27. juulil, augustis saab tükki vaadata 2., 3., 4., 5., 6., 8., 9. ja 10. kuupäeval
* Piletid müügil Piletimaailmas ja tund enne algust kohapeal
* Tartu suunalt on võimalik teatrisse tulla rongiga
* Suvelavastust toetavad piimatöötleja Valio Eesti, Eesti Kultuurkapital, Jõgeva linn ja vald ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
RIINA MÄGI
