Tänavustelt Betti Alverile pühendatud luulepäevadelt “Tähetund” lahkus peapreemiaga Tartu Miina Härma Gümnaasiumi neljaliikmeline trupp. Nende lavastus kandis pealkirja “Elusse armunud hinged” ning sama Betti Alveri luuletusest laenatud väljend sobis hästi ka särava etteaste teinud noorte endi kohta.
Nii, nagu loodusteadlased pole väsinud otsimast vastust küsimusele, kumb oli enne, kas muna või kana, kerkib ka igal “Tähetunnil” üles küsimus, kas primaarne on luule või lavastus. Ehk teisiti öeldes: kui kaugele võib põneva lavastuse loomise nimel minna luuleteksti kui terviku osadeks lõhkumise ja algsest kontekstist välja tõstmisega.
Miina Härma Gümnaasiumi trupp ja juhendaja Ivika Hein suutsid seekord tõestada publikule ja Akadeemiaks kutsutavale zhüriile, et luule võib ka peaaegu lavastamata kujul kaasakiskuvalt kõlada, kui lugejad on tekstid enda jaoks lahti mõtestanud, valdavad hästi sõna ning tunnevad end laval vabalt. Betti Alveri ja Heiti Talviku tekstid (just need kaks autorit olidki tänavuse “Tähetunni” fookuses) kõlasid
Peapreemia saanud trupi lavaline vabadus ja harmooniline ansamblimäng on asjaosaliste endi sõnul nende mitmeaastase ühise teatritegemise tagajärg.
“Me võime laval olles üksteisele alati kindlad olla ja üksteise abile loota,” ütles
Kaalukuselt järgnesid peapreemiale kolm lavastuspreemiat koos laureaaditiitliga. Need said Saaremaa Ühisgümnaasiumi luuleteater Krevera, Kuusalu Keskkooli trupp Kõik Kordub ja Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel. Saarlased ja kuusalulased proovisid kätt sotsiaalse teatri vallas ja tulid sellega edukalt toime. Saarlaste lavastus “Otsitakse” käsitles paljusid Eestimaa õpetajaid ja õpilasi puudutavat uue õppekava ja selle rakendamisvaevade teemat.
“Selle lavastuse puhul oli tunda, et asi tuli otse juhendaja südamest,” tõdes Akadeemia liige Rain Mikser. Samuti Akadeemiasse kuulunud Jaak Allik aga arvas, et haridus- ja teadusministeerium võiks kutsuda Krevera trupi kõnealuse lavastusega oma jõulupeole: äkki jõuaksid mõned probleemid siis paremini sealsete ametnike teadvusse.
Poliitikute härjatants
Kuusalu trupi lavastust “Härjatants” võrdles Akadeemiasse kuulunud Kersti Kreismann vaimsuselt koguni Teatri NO99 poliitilise kallakuga projektidega. Jaak Allik tõdes, et Betti Alveri ja Heiti Talviku tekstide asetamine poliitikute või Toompeale suunduvate piketeerijate suhu on hullumeelsuse piiril balansseeriv tegevus, ent kui see andekalt välja kukub — ja antud juhul kukkus —, siis on tulemus suurepärane. Tuntud Eesti poliitikute kehastamine näis ka noortele näitlejatele endile suurt lõbu pakkuvat.
Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli lavastuse “Simmanil” puhul kasutas Akadeemia liige Toomas Lõhmuste väljendeid vimka-Alver ja vimka-Talvik. Kahe autori tekstid olid nimelt asetatud simmanisituatsiooni (Talvikul on üks simmanist kõnelev luuletus!), mille juurde käisid lorilaulud ja rahvatants. Tükk oli lustlik ja “üle võlli”, ent jäi hea maitse piiridesse. Ning Jaak Alliku sõnul valitses lavastuse sisu ja vormi vahel tõeline harmoonia.
Eripreemiaid andis Akadeemia välja rohkesti. Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja pälvis selle kõige paremini orkestreeritud üksikluuletuse eest. Betti Alveri ülituntud “Tulipunast vihmavarju” esitas Liblikapüüdja trupp tõesti nagu orkester. Lavastus algas ühe “pilli” soolost, siis liitusid ükshaaval järgmised, kuni laval oli võimas ühes rütmis hingav kõneorkester. Ning siis hakkasid “orkestri” liikmed ükshaaval lahkuma, kuni alles jäi jälle üksainus solist.
Liblikapüüdja “Tulipunane vihmavari” pani kahepäevase “Tähetunni” viimase etendusena sündmusele ilusa punkti. Teisalt võib öelda, et Liblikapüüdja noored heastasid oma eelmise päeva väikese äparduse. Reedel esitatud lavastuses “Jõgeva ja Pedja vahel” tuli kohe alguses kellelgi ette õnnetu “mäluauk” ning see vallandas justkui doominoefekti: tekstikadusid tuli ette ridamisi (trupis on praegu ülekaalus uustulnukad!) ning elamus iseenesest hea idee ja suurepärase atmosfääriga lavastusest sai mõnevõrra rikutud. Ent laupäevane hea esitus, nagu öeldud, kustutas selle ebaõnnestumise mälust. Ja veel: “Tulipunases vihmavarjus” liitis lavastaja Lianne Saage-Vahur omavahel Betti Alveri teksti ja teise suure jõgevlase, helilooja Alo Mattiiseni muusika. Tulemus oli vägagi mõjus.
Suured vastasseisud
“See oli kõige raskem preemiate üle otsustamine, mida ma paarikümne aasta jooksul mitmesuguste kooliteatrifestivalide zhüriides kaasa tehes kogenud olen,” tõdes luulepäevade lõpetamisel Jaak Allik. “Ka kõige tähtsamate preemiate hääletamisel tuli ette 5 : 5 vastasseise ning pole kindel, et kõik Akadeemia liikmed ikka tahavad tulevikus üksteist tunda.”
Viimase väite puhul oli muidugi tegemist naljaga. Küll aga ei naljatanud Allik siis, kui ütles, et “Tähetunnid” võivad varsti ära lõppeda, sest paljud sellel senini edukalt osalenud koolid võivad oma gümnaasiumiosast ilma jääda.
Kirjandusteadlane Ele Süvalep avaldas luulepäevade lõpetamisel heameelt selle üle, et Betti Alveri üsna tuntud loomingu kõrval ka Heiti Talviku tekstid mõjusalt kõlama pääsesid, vaatamata sellele, et need on oma iroonilisuse, traagilisuse ja mitmekihilisusega õpilaste jaoks suhteliselt rasked “pureda”.
Noored luulesõbrad on taas Jõgevale oodatud 20. ja 21. jaanuaril. Siis toimuvad põhikooliõpilastele mõeldud luulepäevad “Tuulelapsed”, millel esitatakse eesti vanema põlve autorite lasteluulet.
“Tähetunni” paremad
PEAAUHIND
Miina Härma Gümnaasiumi näitetrupp (juh Ivika Hein) “Elusse armunud hinged”
LAUREAADID
-
Saaremaa Ühisgümnaasiumi Krevera (Rita Ilves) “Otsitakse …”
-
Kuusalu Keskkooli trupp Kõik Kordub (Saima Kallionsivu) “Härjatants”
-
Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambel (Aili Teedla) “Simmanil”
PARIM NAISNÄITLEJA — Steneli Johansson (Miina Härma Gümnaasiumi näitetrupp)
PARIM MEESNÄITLEJA — Andres Popov (KutiMuti Stuudio)
PARIM JUHENDAJA — Tiina Kippel (Rakvere Reaalgümnaasiumi Laulu- ja Mänguselts Karla)
i
RIINA MÄGI
