Juba kolmandat aastat järjest korraldati Tallinnas mess Maale elama. Kui maale elama kutsujaid leidus, siis maale elama asuda soovijaid oli vähevõitu. Ent need, kes maale elama asumise võimalusi uurima olid tulnud, teadsid hästi, milline peaks olema nende tulevane elukeskkond ja mida nad seal tegema võiksid hakata.
Tallinna Kalevi spordihalli oli möödunud laupäeval üles seatud mitukümmend boksi, kus maapiirkondade esindajad üle Eesti endale linlastest uusi elanikke püüdsid meelitada. Loomulikult oli kohal projekti Maale elama algataja Võrumaa Misso valla Nopri talu peremees Tiit Niilo. Silma hakkasid ka Koeru, Lihula, Kolga-Jaani, Leisi valdade esindused, aga ka Torma ja Saare valla esindajad Jõgevamaalt.
Põltsamaa osales ühtse piirkonnana
Põltsamaa linna ja valla esindus oli esindatud ühtse piirkonnana, kus boksi külastajat või sellest möödujat paelus esmalt suur pilt Põltsamaa lossikompleksist koos Põltsamaa kirikuga. Põltsamaa esinduse boksi külastanud inimesed said maitsta ka Põltsamaal valmistatud veini ja juustu. Maale elama asuda plaanivatest inimestest moodustasid väga suure ülekaaluga alles eluteed alustavad noored pered.
Kreete ja Artur rääkisid et nemad on otsustanud kindlasti maale elama asuda. Kreete sõnul on tema tegelikult pärit Lõuna-Eestitst, Artur on aga põline tallinlane. Noored rääkisid, et neil on sihikul Lõuna-Eesti, aga mitte kaugemad kohad näiteks Võrumaa näol, nad näevad oma tulevase elupaigana Tartu- või Viljandimaad. Eriti huvitaks neid Võrtsjärve ümbrus. Artur sõnul on temal maale elama asumisel eesmärgiks linnakärast eemale saada Ka autoga on tema jaoks linnas sõitmine üsna vastumeelne tegevus. Noored tõdesid, et otsest tähtaega nad maale elama asumisel enda jaoks seadnud ei ole, aga mida varem see muutus teoks saab, seda parem.
Mida Kreete ja Artur maal täpsemalt tegema võiksid hakata, seda nad veel ei teadnud. Artur on tegutsenud nii IT kui ehituse valdkonnas ja arvas, et leiaks ka maal endale tegevust. Kreete sõnul mõtleb tema esmalt laste kasvatamise peale.
Linnas pole loomulikku elukeskkonda
Triinu Haidak ja Simon Abramas olid samuti tulnud otsima võimalusi maale ümber asumiseks. Triinu Haidaki sõnul on ta sündinud Lõuna-Eestis ning tunneb, et vajab kohta, kuhu linnast põgeneda. Naise sõnul ei kujuta ta ette, et võiks ka edaspidi linna elama jääda. Simon Abrams lausus, et linnas elamine pole inimese jaoks loomulik elukeskkond. Mida vanemaks ta saab, seda enam tunneb, et tahaks ära linnast maale. Simoni sõnul on esmalt vaja enda jaoks selgeks saada, millega maal tegelema hakata. Triinu Haidak lausus, et pole kunagi varem Põltsamaa kanti elama asumisele mõelnud, aga nüüd, kus ta Põltsamaa esindajatega kokku sattus, kindlasti sellist võimalust kaalub.
Triinu sõnul teeks tema linnast “sääred” nii kiiresti kui võimalik. Tema saaks juba üsna pea sellise sammu astuda, sest juba tänavu on tal ka õpingud läbi saamas. Simonit ootab ees veel sõjaväeteenistus ja seetõttu enne teenistuse läbimist nad tõsisemat muudatust oma elus ette ei võta. Samas olid noored veendunud, et võtavad linnast maale elama asumise ette esimesel võimalusel.
Triin Kukk ja Taavi Takkis on praegu samuti pealinna elanikud. Triinu sõnul ei meeldi talle linnakära ja elutempo on samuti liialt kiire. Maale elama asumisel loodab ta, et aeg nii kiiresti käest ei kao. Naise sõnul tähendab sellise sammu astumine väga suurt ja kaalukat otsust nende elus ja nii tuleb enne lõpliku otsuse langetamist kõik variandid hoolega läbi kaaluda. Samas arvasid noored, et kui suudaksid juba sellel aastal sellise suure muutuse oma elus teoks teha, võiksid nad käesolevat aastat enda jaoks igas mõttes korda läinuks lugeda. Triin ja Taavi tõdesid, et tegelikult on linnadest kaugemal asuvad paigad väga ilusad, aga samas näiteks viiekümne kilomeetri kauguselt iga päeva linna tööle käia on liialt pikk maa. Noored märkisid, et ilmselt alustavad nad palgatöölistena, ent tahavad mingil hetkel välja jõuda oma ärini, millega maal tegelema hakata.
Lastele on Põltsamaal palju pakkuda
Diana Mathiesen britist abikaasa Robiga kaalusid üsna tõsiselt Põltsamaale elama asumist. Diana sõnu meeldisid temale need võimalused, mida Põltsamaal lastele pakkuda oleks. Tema jaoks on selle väikelinna puhul väga oluline, et ei pea liialt tihti autoga sõitma, vaid paljudesse kohtadesse pääseb jalgrattaga. Diana sõnul plaanivad nad kindlasti mõnele Põltsamaal toimuvale suvisele üritusele kohale tulla, et oma silmaga veenduda selles, milline koht Põltsamaa täpsemalt on. Tegelikult elavad Diana ja Robi praegugi Saku vallas asuvas eramus, ent tahavad leida sellise koha, kus naabrid oleksid nendest kaugemal. Diana ütles, et elupaiga sooviksid nad leida maalt, ent see ei tohiks linnast kuigi kaugel olla.
Sille ja Tõnis Vokk laususid, et praegu on neil veel töökoht Tallinnas ja seetõttu lausa kohe pealinnast ära minna ei saa. Tõnis tegeleb Tallinnas autoremonditöödega. Tallinnat ei pea Tõnis loomulikuks elukeskkonnaks, sest seal on liialt kõrge autostatus ja saastunud linnaõhk. Sille sõnul on lastel väikeses kohas tunduvalt parem elada. Noored tõdesid, et igal pool maal on oma plussid ja miinused ja kõiki neid kaaludes tuleb lõpuks valik teha.
Tõnise sõnul unistab tema ammu oma majast. Korteris saab ainult koristada, aga maja juures jätkuks väga palju muud tegevust, mida oma äranägemise jäegi teha saaks. Sille sattus Tallinnasse kaheksa-aastasena, siis kui vanemad pealinna töökoha leidsid. Aga tedagi tõmbab maale elama. “Põltsamaa on muidu igati tore koht, ainult kahju et seal merd ei ole. Aga mere äärde saab ju ka Põltsamaalt sõita,” arutles Tallinnast maale elama asuda plaaniv naine.
Kasulikud kontaktid mõlemale osapoolele
Messil Põltsamaa piirkonda ja eelkõige Põltsamaa linna esindanud Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Kadri Suni lausus, et jäi messil käimisega rahule, sest sai üle kolmekümne kontakti selliste inimestega, kes otsivad võimalusi linnast maale elama asumiseks. Tulemuse kohta on Kadri Suni sõnul vara hinnanguid anda, sest praegu pole teada, kuivõrd suutsid Põltsamaa piirkonna esindajad mõjutada neid inimesi, kellega nad messil põhjalikumalt mõtteid vahetasid.
Kadri Suni kui endise tallinlanna jaoks tuli messil tema kunagine pealinna kogemus kasuks, sest sai maale elama plaanivatele inimestele isiklikke kogemusi sellise elumuutuse kohta edasi anda. Suni sõnul ei ole pealinn ainus koht Eestis elamiseks, vaid ka väljaspool Tallinna on ärksaid ja toredaid inimesi, kelle kõrval võiks elada. Samas hakkas nõunikule silma, et maale ümber asuda soovijad otsisid uut elupaika rohkem linna ümbrusest, kus oleks natuke põldu, metsa ja veekogu. Ehk kokkuvõttes maaelu idülli. Ainult ühel noormehel, kellega nõunik mõtteid vahetas, oli kindel soov oma õllepruulikoja loomisest tulevase töö ja tegevuse näol. Teised tundsid huvi rohkem olemasolevate töökohtade vastu.
Kadri Suni lisas, et kui keegi nendest inimestest, kellega kontakte vahetati, Põltsamaa vastu tõsisemalt huvi tunneb ja siia ka elama asub, tasub järgmiselgi aastal sellele messile minna. See kõik selgub umbes poole aasta jooksul.
TOOMAS REINPÕLD
