Haigekassa katab suurima osa tervishoiuteenuste kuludest Eestis. Haigekassa kannab kindlustatud isikute kulutused nendele raviteenustele, mis on kantud tervishoiuteenuste loetellu. Samas esineb raviteenuse saamisel kulusid, mille tasumise kohustus lasub kindlustatud isikul (patsiendil). Eelkõige on need kulud täiendav omaosalus ja lisatasud.
Täiendava omaosaluse kohustus tekib kindlustatud isikul, kui ta pöördub eriarsti poole ilma saatekirjata. Ilma saatekirjata saab pöörduda naha-, naiste, meeste-, silmaarsti ning psühhiaatri poole. Samuti näiteks tuberkuloosi või mõne kroonilise haigusega.
Muudel juhtudel peab patsient teenuse eest ise maksma. Tüüpilisemaks juhuseks täiendava omaosaluse puhul on n-ö “järjekorrast ettepoole ostmine”. Ise raviteenuse eest maksmisel on arsti vastuvõtule võimalik pääseda kas kohe või rutem kui oma järjekorraaega oodates. Selline “järjekorrast ettepoole ostmine” ei tohi muidugi pikendada üldist ravijärjekorda.
Seega on täiendava omaosaluse põhiliseks tunnuseks see, et patsient peab kogu ravi eest ise tasuma.
Lisatasud – visiiditasu ja voodipäevatasu
Visiiditasu võib kindlustatud isiku käest küsida eriarsti visiidi ja perearsti koduvisiidi eest. Seadus sätestab aga mitmed piirangud, mille puhul ei tohi teenuse osutaja visiiditasu nõuda. Esiteks ei tohi visiiditasu nõuda rasedalt alates 12. rasedusnädalast ning teenuse osutamisel alla kaheaastasele isikule. Teiseks ei pea maksma visiiditasu, kui arst suunab patsiendi teise arsti juurde sama raviasutuse piires. Kolmandaks kehtib visiiditasu vabastus juhul, kui eriarst suunab inimese sama teenust osutava teise eriarsti juurde (näiteks ortopeed suunab teise raviasutusse ortopeedi juurde jne). Samuti on visiiditasu maksmisest vabastatud patsiendid, kes vältimatu abi andmise järel suunatakse vahetult haiglaravile.
Visiiditasu suurus on kuni 50 krooni.
Alates käesoleva aasta 1. septembrist jõustus ravikindlustuse seaduse säte, mille alusel võib raviasutus nõuda topelt suurt visiiditasu, kui patsient ei ilmu vastuvõtule kokkulepitud ajal või teatab vastuvõtule tulemise võimatusest vähem kui 24 tundi ette. Patsientidena peaksime hoolitsema selle eest, et teatada nii vara kui võimalik, kui meil pole võimalik eriarsti vastuvõtule minna. See oleks abiks ravijärjekordade lühendamisel, sest praegu on niinimetatud “tühjad visiidid” hetkel üks olulisemaid põhjusi, mis pikendavad ravijärjekordi.
Voodipäevatasu võib haiglateenuse osutaja nõuda patsiendilt kuni 10 kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral. Voodipäevatasu ei või nõuda intensiivravi, raseduse või sünnitusega seotud abi osutamisel ja juhul, kui patsiendiks on alaealine.
Voodipäevatasu piirmäär on 25 krooni.
Dokumendi väljastamise tasu
Tervisetõendi ja muu dokumendi väljastamise eest võib teenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu. Töövõimetuslehe ja retsepti väljastamisel tasu nõuda ei tohi. Samuti ei tohi raviteenuse osutaja nõuda tasu, kui dokument on vajalik haigekassale, õiguskaitseorganile, teisele raviasutusele, töövõimetuse ekspertiisiks või puude raskusastme määramiseks.
Kui dokument puudutab alaealist patsienti, ei tohi tasu suurus ületada dokumendi väljastamisele tehtavaid kulutusi.
Kutsealuse kaitseväeteenistusekõlblikkuse hindamise dokumendi eest tasub Kaitseressursside amet ja tasu piirmäär on 50 krooni.
iii
MARTIN PÄRN, Haigekassa Tartu osakonna jurist
