Suurim tervishoiuteenuste kulude kandja on meie riigis Eesti Haigekassa. Asutus kannab kindlustuskaitset omavate isikute kulutused nendele raviteenustele, mis on kantud tervishoiuteenuste loetellu ja osutatud meditsiinilistel näidustustel. Samas esineb raviteenuse saamisel kulusid, mille tasumise kohustus lasub kindlustatud isikul (patsiendil). Üldiselt rääkides saame neid kulusid nimetada omaosaluseks ja lisatasudeks. Käesolevas kirjutises vaatleme lähemalt patsiendi võimalikke kulusid eriarstiabis.
Täiendav omaosalus
Teatavasti on eriarstile pöördumiseks reeglina vajalik perearstilt saatekiri võtta. Põhimõtteliselt võib patsient pöörduda eriarsti poole ka saatekirjata, kuid siis tuleb tal endal kanda kõik raviteenusega seotud kulud, k.a. uuringud. Sellist kulude kandmise kohustust nimetatakse täiendavaks omaosaluseks.
Erandina saab ilma saatekirjata pöörduda nahaarsti, naistearsti, silmaarsti ja psühhiaatri poole, samuti juhul, kui abi vajatakse seoses traumaga, tuberkuloosiga või jääb patsient eriarsti jälgimisele või ravile. Kõigil muudel juhtudel peab saatekirjata patsient teenuse eest ise maksma. Tüüpilisemaks juhuseks täiendava omaosaluse puhul on n-ö “järjekorrast ettepoole ostmine”.
Kui patsient tasub kogu raviteenuse eest ise, on tal võimalik pääseda arsti vastuvõtule rutem kui üldises järjekorras. Selline “järjekorrast ettepoole ostmine” ei tohi muidugi halvendada üldises ravijärjekorras ootavate patsientide arsti juurde pääsemise tingimusi.
Siinkohal tuleb rõhutada, et haigekassa kulul saab eriarstiabi teenuseid raviasutustest, kel on sõlmitud haigekassaga rahastamise leping. Kui on valida mitme raviasutuse vahel, tasub uurida, kas sobivad arsti vastuvõtuajad, kas sobib järjekorra pikkus, mis erinevates asutustes võib tuntavalt erineda, jne.
Informatsiooni haigekassa lepingupartnerite kohta leiab haigekassa koduleheküljelt. Haigekassaga sõlmitud lepinguga kohustub raviasutus osutama patsiendile teenuseid haigekassa kulul, v.a. seaduse alusel kehtestatud tasud. On levinud arvamus, et haiglates saab patsient arsti juurde visiiditasu makstes, eraraviasutustes aga peab ta midagi veel lisaks maksma. Selline arvamus on ekslik. Haigekassaga lepingu sõlminud eraraviasutuses tuleb eriarstile pääsemiseks samamoodi ainult visiiditasu tasuda.
Kui patsient soovib raviasutusele mingite lisateenuste eest veel ise peale maksta, ei ole see põhimõtteliselt keelatud, kuid kui sellist soovi pole, saab patsient kuni viie euroga visiidi kohta kenasti hakkama.
Lisatasud – visiiditasu ja voodipäevatasu
Eelnevas lõigus oli juba juttu visiiditasust. Kui üldarstiabis, s.t. perearstiteenuste puhul on kohustus maksta ainult koduvisiidi puhul, siis eriarsti poole pöördudes tuleb asutuse nõudmisel visiiditasu reeglina maksta. Seadus sätestab aga mitmed piirangud, mille puhul ei tohi teenuse osutaja visiiditasu nõuda. Esiteks ei tohi visiiditasu nõuda rasedalt ning alla kaheaastaselt lapselt.
Teiseks ei pea maksma visiiditasu, kui arst suunab patsiendi teise arsti juurde sama raviasutuse piires. Kolmandaks kehtib visiiditasuvabastus juhul, kui eriarst suunab inimese sama teenust osutava teise eriarsti juurde (näiteks ortopeed suunab teise raviasutusse ortopeedi juurde jne.). Samuti on visiiditasu maksmisest vabastatud patsiendid, kes suunatakse vältimatu abi andmise järel vahetult haiglaravile.
Visiiditasu suurus on kuni viis eurot
Kui selgub, et kokkulepitud ajal ei ole arsti juurde minek võimalik, tuleb raviasutust sellest teavitada nii ruttu kui võimalik. Kui visiidini on juba vähem kui ööpäev ning mitteilmumisest teavitatud ei ole, siis on raviasutusel õigus küsida järgmise visiidi korral kompensatsiooniks kahekordset visiiditasu.
Voodipäevatasu võib haiglateenuse osutaja nõuda patsiendilt kuni kümne kalendripäeva eest ühe haigusjuhtumi korral. Voodipäevatasu ei või nõuda intensiivravi, raseduse või sünnitusega seotud abi osutamisel ja juhul, kui patsient on alaealine.
Voodipäevatasu maksimumsuurus on 2,5 eurot.
Statsionaarse hooldus- või taastusravi puhul tekib patsiendil samuti osaliselt kulude tasumise kohustus. Hooldusravi puhul on vastav omaosaluse määr 15 protsenti voodipäeva hinnast ehk praegu veidi alla 7 euro. Taastusravi puhul on vanema kui 18-aastase kindlustatu puhul vastav määr 20 protsenti ehk ligikaudu kümme eurot.
Dokumendi väljastamise tasu
Dokumendi väljastamise tasu ei saa otseselt käsitleda omaosalusena, sest sellega ei pruugi kaasneda raviteenust. Tervisetõendi või muu dokumendi väljastamise eest võib teenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu. Töövõimetuslehe ja retsepti väljastamise eest tasu nõuda ei tohi. Samuti ei tohi raviteenuse osutaja nõuda tasu, kui dokument on vajalik haigekassale, õiguskaitseorganile, teisele raviasutusele, töövõimetuse ekspertiisiks või puude raskusastme määramiseks.
Kui dokument väljastatakse alaealise patsiendi kohta, ei tohi tasu suurus ületada väljastamisele tehtavaid kulutusi.
i
MARTIN PÄRN, haigekassa Tartu osakonna jurist
