Pastoraadid ehk kirikumõisad olid ajaloolised kihelkonna- ja kultuurikeskused läbi sajandite, mille jooksul kujunes välja eesti rahvas. Estofiilidest pastorite eestvedamisel arenes eestlus, mida jätkasid omad, eestlastest kirikuõpetajad ja rahvamehed, nagu Jakob Hurt, Villem Reiman, Martin Lipp ja Juhan Kõpp ning teised. Kujunes eesti kirjakeel, haritlaskond ja hakati tegema teadust. Lugemis- ja kirjaoskus arenes pastoraatide lähedal asunud köstri- ehk kihelkonnakoolides laulu- ja pillimänguni, mis manifesteerus üldlaulupidudel, kust saadi see algne meie-tunne ja rahvuslik ühtekuuluvus, mis viis läbi Vabadussõja omariikluseni.
Seega pastoraadid on meie iseolemise ühed alglättet, mis on teenimatult vähe avalikkuse tähelepanu pälvinud. Kui me pole oma päritolust teadlikud, oleme kui juurteta taimed, mille kasvamine sõltub juhuslikkusest.
Kirik kui traditsioonide ja mälu kandja on hoidnud väheste vahenditega seda pärandit, kuid see on ilmselt teadmatusest vähe väärtustatud ja kulgenud isevooluteed. Jõgevamaal võrdleme seitset pastoraati ja kirikumõisat ning nendega juhtunut viimase veerandsajandi jooksul, kui eestlastel on olnud taas idee poolest vaba otsustusõigus oma elukorralduse üle. Vaatluse all on Laiuse, Palamuse, Maarja-Magdaleena, Äksi, Torma, Kursi ja Kodavere kirikumõis.
Laiuse ajalooline pastoraat on ainukesena säilinud kirikumõisa hoonetekompleksist, mis asetseb kiviaia sees kiriku kõrval keset suurte puudega parki. Nõukogude ajal kasutati hoonet lasteaiana, mille tulemusena see oli hoitud, kuid sobimatute ümberehitustega. Kogudus on remontinud poole hoonest ja see on praegu pastoraadina kasutusel.
Palamuse ajalooline pastoraat ehitati nõukogude ajal ümber kultuurimajaks. Sajandivahetusel renoveeriti see kultuurimajana, mis on koguduse omanduses ja kasutuses. Köstrikoolis tegutseb riiklik koolimuuseum. On ennistatud vahepeal hävinud kõrvalhooneid. Riigi toel ja „Kevade“ tutvustamise nimel on saanud kõige rohkem tähelepanu ja renoveerimist kihelkonnakoolimuuseumi maja.
Maarja-Magdaleena pastoraat on ainukesena säilinud hoonetekompleksina, sest oli eelmise riigikorra ajal kasutusel raamatukogu ja kultuurimajana. Koguduse eestvõttel ja PRIA toetustega on saanud hoone uue katuse ja hingamise. Kogudus kasutab umbes veerandit hoonest.
Äksi ajalooline kirikumõis on vabadusetuultes osadeks jaotatud ja erastatud, sellega jätkub ajaloolise kompleksi ümberehitamine, arvestamata muinsusväärtusi. Pastoraati on ehitatud motell-külalistemaja, mis on ettevõtjale pikaajalisele rendile antud. Kogudus kasutab kantseleina väikest tuba.
Torma ajaloolisest kirikumõisast on säilinud taas vaid peahoone ehk pastoraat, mis on küllalt heas korras, sest kogudus on saanud seal pikka aega ise tegutseda. Kõrvalhooned on kasutamata ja hävinemas.
Kursi kirikumõisakompleks on ajaloolises perspektiivis paremini säilinud ja kirikuõpetaja eestvedamisel oma jõududega taastatud ning kasutuses. Pastoraadis asub kihelkonnamuuseum, mis esitleb kogu kompleksi ajaloolise vaatamisväärsusena. Vabadussõja mälestusmärgi juurde on rajatud noor mälestuspark nimeliste puudega. Hoonestus on koguduse kasutuses ja hooldamisel.
Kodavere kirikumõis on erastatud ja lagunemas. Peahoone ehk pastoraat võeti poole väiksemaks ja seisab kasutuna. Park on võsastunud ja hooldamata. Kogudus kasutab endist leerimaja õpetaja elukoha ja ametiruumidena.
Nii vähe, kui kogudus jaksab tänapäeval ühendada ja edasi kanda ajaloolisi ja kristlikke väärtusi, on ajaloolistel kirikumõisatel veel lootust säilida, kandmaks tulevikku teadmisi meie rahva vaimsest päritolust. Nii palju, kui seda oskab näha ja hinnata avalikkus, on ka kirikumõisatel võimalusi uuenemiseks, leitakse vahendid ajalooliste hoonete päästmiseks ja taaskasutuseks vaimu- ja kultuurikeskustena.
Kogunedes võidupühal Vabadussõja mälestusmärkide juurde kihelkonnakeskustesse ja surnuaiapühadele, mälestamaks eelkäijaid, meenutame ka kirikumõisaid ja pastoraate kui meie esivanemate vaimsuse lähtekohti. Teadmine minevikust hoiab alles pärandit, mis näitab sihti ka tulevikku, et mõistaksime kultuurrahvana austada euroopalikke püsiväärtusi.
SULEV SOVA, EELK Kursi koguduse õpetaja
