Pastor, muusikaõpetaja ja koorijuht Margus Kask – möödunud aasta üllataja

Väikelinna meeldiv eripära
Paidest pärit ning edaspidi õpingute ja töö tõttu Tallinnas ja Tartus elanuna ei olnud Margus Kasel varem Jõgevaga kuni möödunud aastani mingit seost. Siit oli ta varem vaid läbi sõitnud.

Pärast keskkooli lõpetamist Paides suundus noor mees tollasesse Tallinna Riiklikku Konservatooriumi koolimuusikat õppima, millega paralleelselt ka dirigendi eriala omandas. Esialgne soov muusikaõpetajaks hakata leidiski rakendust, kui Margus pärast kõrgkooli lõpetamist Aegviidu Põhikooli tööle määrati. Lõpudiplomi aga oli ta saanud juba Eesti Muusikaakadeemiast. “Sattusin õppima just sellel ajal, kui kool otsis oma identiteeti ja ühtlasi eksisteeris ka kolme erineva nimega. Astusin Tallinna Riiklikku Konservatooriumi, õppisin Tallinna Konservatooriumis ja lõpetasin Eesti Muusikaakadeemia,” märgib Margus Kask.

Oma teise kõrghariduse sai Margus Usuteaduste Instituudist. Kristlikust perest pärinenuna oli see ilmselt asjade loomulik käik ja äratundmisele jõudmine. “Inimene on juba kord otsijat tüüpi,” ütleb ta selle kohta nüüd tagantjärele. Instituudis õppimise ajal oli Tallinna asemel saanud elukohaks Tartu. Pereisa Marguse Jõgevale asudes jäi abikaasa Tiina esialgu väikese Raul-Markusega Tartusse.

Möödunud aasta aprillikuust alates hakati aga elama juba Jõgeval Tähe tänava korteris. Väikemees on praegu peaaegu poolteist aastat vana ning käib koos emmega kultuurikeskuse juures beebikoolis. Nii on kogu pere tasapisi Jõgevale sisse elama hakanud. Tartuga võrreldes peavad Kased väikelinna meeldivaks eripäraks just seda, et siin on kõik käe-jala juures. Ka pereisa töö- ja tegutsemiskohad kogudusemaja, muusikakool ja kultuurikeskus on ju kõik peaaegu korteri ukse all.

Sobiv aeg muudatusteks
Et Margus Kask tunneb hästi nüüdisaegseid muusikastiile ja on võimeline mitmetel pillidel improviseerima, sai just see asjaolu tõukeks, et muusikakoolis võidi rohkem kerge muusikaga tegelema hakata.

Esimene kergemuusika kontsert linnarahvale läks täie ette ning innustust ja hoogu said sellest nii õpetajad kui ka õpilased. Margus Kask ei lase seda kaugeltki ainult enda arvele kirjutada, märgib vaid, et inimeste muusikalised anded on erinevad ja ju tal lihtsalt on seda kerge muusika “soolikat”.

“Eks iga uus õpetaja toob endaga alati midagi uut kaasa ning mida väiksem koht ja kollektiiv, seda enam ehk pääseb see ka mõjule. Kõigega on selles majas ju varemgi tegeldud, võib-olla ma ainult võimendasin pisut mõnda asja,” arvab ta. Samas tunneb ta heameelt, et on sattunud muusikakoolis äärmiselt meeldivasse õpetajatekollektiivi ja oma ala tõeliste asjatundjate sekka.

“Meie koolis on praegu põnevad ajad. Ilmselt oligi just nüüd sobiv aeg mõningaid muudatusi ellu viia ja mul on hea meel, et saan sellesse ka oma osa anda,” on uus muusikaõpetaja kindel.

Tema arvates on täiesti normaalne, et muusikakool on linna muusikaelu keskus. Seepärast peabki ta õigeks kooli praegust suunda end nähtavamaks muuta. “Ainult iseenda jaoks eksisteerida pole mõtet. Hea on, kui kõigest sellest ilusast, mida siin seinte vahel lastega tehakse, saavad osa võimalikult paljud,” leiab ta.

Meeskooriga laulupeole
Tuttavate kaudu leidis Margus Kask üles ka Jõgeva meeskoori Mehis – või oli see vastupidi. Igatahes rakendab ta nüüd juba mõnda aega selle koori ees oma dirigendioskusi.

“Kaarel Tetsmanniga kahekesi me seda teeme, kord tema lükkab ja mina tõukan ja siis jälle vastupidi,” räägib ta. Tema arvates on nii pikaajaliste traditsioonidega meeskoor ühes väikelinnas juba ise nähtus omaette. Pealegi on koor igapidi tubli ning selle liikmed enamuses suured entusiastid ja tugeva laulutahtega.

Dirigendiks olemise aja kõige meeldejäävam ühine sündmus on seni olnud Margus Kase arvates Lõuna-Eesti meeskooride laulupäev. “Ma arvan, et meil läks seal üsna hästi,” leiab ta. Muidugi anti ka traditsioonilisi jõulukontserte. Enesestmõistetavalt on põhirõhk ikka eeloleval suvel toimuva laulupeo laulude harjutamisel, kuhu meeskooril kindel siht minna on. Ühtlasi püütakse teha ka mõningaid põhjalikumaid ja pikemaajalisi plaane.

Suurim rikkus on inimesed
Alates 1936. aastast iseseisvunud Jõgeva baptistikogudusel on põhjust rõõmustada selle üle, et nüüd on pärast kaheksa aasta pikkust vaheaega kohapeal jälle oma pastor, kelle eestvedamisel on saanud mõnedki asjad liikuma ning kogudusehooned uuema väljanägemise.

Margus Kask tunnistab, et võib ennast pidada õnnelikuks inimeseks, sest Jõgeval on tal nüüd võimalus teha just kõike seda, mida ta on tõepoolest tahtnud. Oma hariduse ja ettevalmistusega võinuks ta vahest leida mõnd hoopis tasuvamat tööd.

Praegusest kolmest tegevusalast pole ükski kaugeltki selline, mis praegu või ka tulevikus rikkust tõotaks. “Kapital pole küll ainus rikkuse valdkond. Suurim rikkus ongi just inimesed, kellega suhelda,” teab Margus kindlalt.

Näha koolis laste arengut, suhelda toredate kolleegidega ning pakkuda hingetuge koguduseliikmetele – kõik see kaalub kindlasti üles mistahes rahanumbrid.

“Jõgeval on minu jaoks kõik kuidagi korraga tulnud. Olen siin alles nii vähe olnud, et pole jõudnud ühtegi mõõnaperioodi üle elada ega tüdimust kogeda. Loodan väga, et midagi sellist niipea ei tekigi,” ütleb ta. Selle kohta aga, et teda aasta üllatajaks peetakse, arvab ta: “Mis üllataja mina ikka olen. Kui tänapäeval eesti inimene oma eluga hakkama saaks, hoopis see võiks olla aasta üllataja.”