Riigikogu valimisteni on jäänud viis kuud. Millistele küsimustele tuleks juba alanud valimiskampaanias keskenduda, sellest räägivad Vooremaa vestlusringis Aivar Kokk ja Jüri Morozov.
Morozov: Kogu aeg on poliitikutele ette heidetud, et ärgatakse enne valimisi, kuid tundub, et nüüd on ettevalmistav periood pikem — sotsid hakkasid oma programmi juba kevadel ette valmistama. Ameerikas kestavad presidendivalimised poolteist kuni kaks aastat. Kui vaadata, mis üldse toimub, siis maarahva kongressi on püütud poliitilise egiidi all käima lükata, sotsid on oma esimehe valimise kampaaniaga kõik maakonnad läbi käinud. Korraldati telgituur, et tänaval inimestega kohtuda ja oma põhimõtteid tutvustada.
Mina olen märganud, et poliitika tegemine on rahvale pisut lähemale tulnud ja mõlemad osapooled – valijad ja poliitikud – on sellisest ebaloomulikust krambist üle saamas. Poliitika tegemine, vaatamata sellele, et poliitikud pole väga populaarsed, on muutunud professionaalsemaks, inimesed on targemaks saanud ja kellelegi puru silma ajada ei saa. Inimesed on väga teadlikud. Näiteks kui olime telgituuriga Jõgeval väljas, siis tuli seal lühikese ajaga 140 ettepanekut, mida oleks vaja teha. See tähendab, et inimesed mõtlevad nendele asjadele.
Olenemata sellest, et praegu on majandusraskused ja paar erakonda püüab riigis liikuda ainuvõimu poole, inimesed mõtlevad ja arutlevad päris vabalt ja erinevatel teemadel.
Kokk: Tundub, et valimiste avapaugu lõi IRL, kes saatis inimestele ankeedid koju. Ajakirjandus ja mõned poliitilised jõud on seda kritiseerinud, kuid mulle küsitlus meeldis. Võib-olla oli see populistlik, kuid ükskord pöörduti ometi rahva poole ja küsiti. Kuigi vastused olid küsimuses juba ette antud, tehti see vähemalt ära.
Sotsid on olukorras, et vanamoodi enam ei taheta elada ja uutmoodi veel ei osata. Eks siin on mure, kas partei lõhki ei lähe, kuid seda näitavad märtsivalimised.
Rahvaliit valis vastu suve endale uue esimehe ja peasekretäri, kuid on tunne, et novembri kongressile minnakse kadunukese kirstu kaane sisse viimast naela lööma. Kahjuks on see projekt oma aja ära elanud ja tuleb minna edasi. Üheksal tuhandel Rahvaliidu liikmel tuleb valida, kas liituda mõne teise parteiga või jääda vabaks.
Eelmisel nädalal oli maarahva kongress, mida ühelt poolt peeti Keskerakonna kongressiks, kuigi selle juhatuses oli nii sotse kui rahvaliitlasi, kes juhtisid kongressi oma nõu ja jõuga. Poliitikast räägiti seal avakõnedes, kuid pikal päeval räägiti valupunktidest. Reformierakonnast tuli omavalitsustesse kiri, et jumala pärast, ärge võtke kongressile oma delegaatide lähetamise küsimust isegi volikogude päevakorda. Aga kus sa siis teemat arutad? Kui kongress kokku kutsutakse, siis tuleb minna ja öelda oma sõnum.
Kui vaadata Reformierakonda, siis nemad on alati taktikaliselt hästi käitunud. Peaminister on meil väga hea meediainimene ja, nagu teised ministrid ütlevad, teeb ta valitsuse istungil peaproovi ära, et sama tekstiga minna valitsuse pressikonverentsile esinema.
Kui elektrihinna tõusust rääkida, mille vastu oskas Reformierakond nüüd väga hästi astuda, siis tekib küsimus, kus oli peaminister, kui kevadel elektri hind suurtarbijatele üle öö 20-30 protsenti tõusis? 2013. aastal avaneb elektriturg kõigile tarbijatele, nii et saame kaks aastat hoida elektri hinda veel vaos, kuid 2013 on elektri hind kõigile hoopis teine.
Täna peaks valitsus olema ühte meelt selles, et ühtegi maksu ei tõstetaks, vaid katsutaks neid langetada, et inimesed sel talvel ellu jääksid.
Täna toetatakse rohkem kui miljardi krooniga taastuvenergia tootmist, mis annab tööd vähem kui sajale inimesele. Teiselt poolt on järgmise aasta eelarves 560 miljonit krooni põllumajanduse toetuseks, kus erinevatel andmetel töötab 15 000 – 17 000 inimest. Kas need proportsioonid on paigas? Ühte haru, kus tööjõu osatähtsus on väga väike, toetatakse aastas miljardiga, kuid teist, kus tööjõu tähtsus on küllalt suur, toetatakse poole väiksemas mahus.
Kas saab välja tuua teemasid, millele valmiskampaania võiks keskenduda? Traditsiooniliselt on selleks olnud tulumaks, mida soovitakse kas alandada või astmeliseks muuta.
Kokk: Tuleb tähele panna, et tavaline Eesti inimene on praegu väga raskes olukorras ja toidupoes ei jõua väga palju osta. Esmatarbe- ja toidukaupade käibemaks võiks olla see teema, mille parteid võiksid läbi vaadata.
Soojamajanduses on käibemaks tõusnud viielt protsendilt 20-le ehk neli korda. Kui suudaks kaheks-kolmeks aastaks, kuni majanduslik olukord on vilets, kütuste käibemaksu või aktsiise vähendada, et inimesel ei kuluks kommunaalmaksudele ära kogu palk.
Morozov: Maksupoliitika on kindlasti ette teada üks teemadest, kuid ei ole otstarbekas rääkida üksikutest maksudest, vaid maksupoliitikast tervikuna. Seda me tunnetame kõik, et üldist maksukoormust ei saa Eestis tõsta. Maksukoormus peaks jääma samale tasemele, kuid küsimus on selles, kuidas sisemiselt seda asja korrastada.
Kuna hinnad on kõigis valdkondades tõusnud, siis peakski olema nii, et see, mis on meile esmatähtis, nagu toiduained ja küte, peaks olema madalamalt maksustatud. Loomulikult oleks vaja sisse viia progressiivne tulumaks. Aga võib-olla ka astmeline käibemaks: kultuuriürituste piletitele ja toidukaupadele kehtiks madalam käibemaks ja teistel kaupadel ja teenustel on 20 protsenti või veel suurem. See on poliitikutele väga tõsine ülesanne. Mitte öelda, et „meie langetame makse“, vaid kogu maksupakett tuleb läbi arutada, sest lõppkokkuvõttes peab riik toimima ja riigistruktuur tuleb üleval pidada.
Arvan, et valimistel on edukad need poliitilised jõud, kes suudavad maksusüsteemi inimestele arusaadaval viisil läbi arutada ja selgitada, kuidas see peaks toimima. Alternatiivi pole, sest praegune lihtne maksustamismudel arenenud ühiskonnas ei toimi. Ühiskond on nii keeruliseks läinud, et siin ei saa enam lihtsate lahendustega hakkama. Seni on Reformierakond öelnud, et maksusüsteem peab olema lihtne. Ei pea olema! Maksusüsteem peab olema selline, et ta aitab luua uusi töökohti ja tekitada uusi arenguid. See on maksusüsteemi põhiline ideoloogia.
Kokk: Reformierakond on mänginud üksikisiku tulumaksu peale, mis riigi rahakoti suurust arvestades suurt tähtsust ei oma. Üksikisiku tulumaksu osatähtsus on suur omavalitsuste tulubaasis. Riik elab täna sotsmaksust, aktsiisidest, käibemaksust ja need on need read, mida viimastel aastatel on tõstetud. Riik on oma tulude eest tugevalt seisnud, on eelarve täis saanud, kuid tulumaks on langenud 26 protsendilt 21 protsendile. Omavalitsuste tulubaas on pidevalt vähenenud. Parempoolsed on tõstnud neid makse, mis on riigile olulised, kuid mitte omavalitsustele.
Täna tuleb maksusüsteem muuta selliseks, et ettevõtjad julgeksid oma firmasid arendada, saaksid olla turul konkurentsivõimelised. Ja kui inimestel ei kulu kogu raha ära kommunaalmaksetele, siis nad hakkavad tarbima ja läbi selle saab tuge ka ettevõtlus.
Morozov: Keegi ei saa eirata töötuse teemat, sest tööpuudus on riigis väga kõrge. Samuti on oluline haridus, mis on tööhõivega seotud, aga ka haridus laiemalt.
Eesti probleem on üleüldine vaesus ja hästi on teada, et vaesus toodab vaesust ja rikkus toodab rikkust. On vaja vaadata, et kaalukauss ühele poole ära ei vajuks. Maksureform annab võimaluse seda kõike mõjutada.
Küsitlused näitavad, et Reformierakond on teistest nii palju ette läinud, et pärast valimisi võetakse IRL taas kampa ja ei muutu midagi.
Kokk: Need valimised on hoopis teistsugused kui varasemad. Sel korral pole oluline, kes võidab. Võidab kas Reformierakond või Keskerakond, kuid oluline on see, kes on kolmas, sest see, kes tuleb kolmandaks, ütleb, kes on peaminister ja milline elu on järgmisel neljal aastal. President annab küll valitsuse moodustamise õiguse võitjaparteile, kuid otsustab kolmas partei. Esikohale mängivad Keskerakond ja Reformierakond, aga kolmandale kohale on täna kõige parem positsioon Isamaa ja Res Publica Liidul, aga kindlasti ka sotsidel. Mina loodan küll, et otsustajaks saab keegi kolmas.
Mitu erakonda Riigikokku pääseb?
Kokk: Ma arvan, et neli.
Morozov: Ma olen ka millegipärast veendunud, et neli, sest Rahvaliit on oma arengus tagasi läinud ja neil on konflikt isikute pinnal. Teisalt on Rohelised marginaliseerunud läbi selle, et nad on hakanud ajama väga kitsast liini.
Kokk: Rohelised tulevad kindlasti kunagi tagasi. Sotsidel sõltub palju sellest, kas pärast valimisi jääb neil sisemine konflikt alles või suudavad pooled leppida. Sellest sõltub, kas sotsid on ka nelja aasta pärast tegijad või juhtub see, mis Rahvaliiduga, et ei suudetud kokkuleppele jõuda. Oluline on, et kui võitlus on ära olnud, siis enam rusikatega ei vehita, vaid minnakse koos edasi. Kõige halvem on, kui nelja aasta pärast on ainult kolm parteid.
Küsis ARVED BREIDAKS
