16 autorit, 20 taiest ning kuhjaga häid ideid, tehnilist võimekust ja loomisrõõmu — nii võib lühidalt kokku võtta praegu Põltsamaa lossihoovi galeriis pART väljas oleva Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudengite näituse “Tsükkel”.
Skulptuuri tegemine on samuti protsess, millel on üldjuhul üks ja sama käik: kõigepealt on autoril vaimusilmas mingi visioon, seejärel teeb ta paberil kahemõõtmelise kavandi ning järgneb juba savist, penoplastist või paberist kolmemõõtmelise kavandi loomise ja edasiarendamise faas. Lõpuks saavutab töö läbi ideeliste ja vormiotsingute terviklikkuse. Skulptuuri loomise protsessi võib Maria Väinsari sõnul samastada inimese arenguga: inimene läbib arengus erinevaid faase, kuni jõuab küpsuse, isiksuseks kasvamiseni.
Inimeseks olemisest, inimloomusest ja inimese arengu tsüklilisusest kõneleb otseselt või kaudselt enamik näitusetöid. Põltsamaa kunstikooli vilistlane Robert Brock alustab näiteks inimese sünnist. Tema taies „Kuidas? Kust? Kuhu?“ koosneb kolmest roomava imiku kujust, kes sümboliseerivad erinevaid eeldusi ja võimalusi, mis meil siia ilma sündides on. On näiteks suur vahe, kas tulla ilmale kriisikoldes või heaoluriigis. Samas, kui õigesti ja õiges suunas tulevikku vaadata, on ka kehvemalt stardipositsioonilt võimalik kaugele jõuda.
Jakob Meier, kes samuti mõned aastad Põltsamaa kunstikoolis õppinud, näitab oma vaimuka nimeta taiese abil seevastu, mis meist ükskord järele jääb. Ta on täitnud klaasvitriini antiikskulptuuri jäänuseid meenutavate detailidega, mis muuseumikommete kohaselt numbritega varustatud. Detailid on modelleeritud autori enda keha järgi, ent nende vahelt võib leida ka hamburgeri ja selle pakendi. Sa oled see, mida sööd?
Asjaolu, et autorite hulgas on ka Põltsamaa noori, teebki näituse kohalike jaoks tunduvalt huvitavamaks. Põltsamaalasi on kokku kolm: peale Robert Brocki ja Jakob Meieri veel Kati Seeme, kes pakub vaatajale võimaluse kuldse jumalakuju taha minnes ja pea august välja pistes ise jumalaks kehastuda. Eva Miks-On Leena ehk Eva-Leena Mikson on aga Põltsamaaga seotud seeläbi, et tema ema on Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja. Kes viitsib näiteks lähemalt uurida tema metalldetailidest kokkukeevitatud robotilaadset objekti XY-Q-722, see leiab sealt mõnegi ühisgümnaasiumi remondieelse koristuse käigus ära visatud eseme. Numbrilipikuga vanu võtmeid on seal näiteks oma paar peotäit.
Kodukandi noorte kõrval esinevad näitusel Prantsusmaalt pärit vahetusüliõpilased Elodie Bernard ja Thomas Wattebled. Viimane on olnud ka esimesele modelliks videotaiese “Gentleman” loomisel. Ekraanil jooksev pilt sellest, kuidas soliidne noorhärra ülima asjalikkusega taldrikult liha ja herneid suhu toimetada ning isegi mäluda püüab, ehkki nuga ja kahvel on täiesti pehmed ja suhu ei jõua midagi, püsib allakirjutanu mälus siiani ja tekitab mõtteid asjade tegelikust ja näilisest tegemisest.
“Mis saab olla toredam sellest, kui tullakse ja galerii head kunsti täis pannakse,” kommenteeris näitust galeriid pART haldava Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja, ning lisas, et galeriist paar korrust allpool tegutseva kunstikooli õpilastel on vägagi õpetlik vaadata, kuidas neist pisut vanemad kunstnikuhakatised end teostavad.
Näitus “Tsükkel” jääb avatuks 1. märtsini. 3. märtsil avatakse seal ülemaakonnaline näitus “Üks muna”.
i
RIINA MÄGI
