Põltsamaa Sõpruse pargis meenutati möödunud laupäeval pargi neljakümneaastast ajalugu ning selle rajajat Ants Paju, kelle sünnist möödub 10. septembril 70 aastat. Kõneldi ka täpselt veerand sajandit tagasi teoks saanud Balti ketist, mis saatis kogu maailmale sõnumi meie iseseisvuspüüdlusest.
Ants Paju eluring sai täis enam kui kolm aastat tagasi, 2011. aasta 28. juunil. Tema eestvedamisel Põltsamaale, kunagise Lillevere-nimelise kolhoosi keskasula juurde rajatud Sõpruse park kestab aga edasi. Ants Paju kunagine kolleeg, spordiajakirjanik ja spordiloolane Tiit Lääne tuletas möödunud laupäeval Antsust kõneldes meelde tema lemmikväljendit “Tegu on mõtte mõõt”.
“Ants oli õnnelik inimene, sest suutis väga paljud oma mõtted teoks teha,” kinnitas Tiit Lääne.
Üks Antsu unistus oli heita ketast üle 60 meetri. Selle tulemuseni ta ka jõudis — kolmanda nn kodueestlasena.
“Kes tema toonaseid tulemusi hindavad, võtku arvesse, et siis polnud tänapäevaseid mugavaid jõuasaale. Selleks, et hästi ketast heita, tuli kangi tõsta väikeses külmas saalis, kus tõstevahend krõbedama pakasega käte külge kippus jääma. Ning ainus, mis jõuvarusid taastada aitas, oli piimapulber,” meenutas Tiit Lääne.
Üks Ants Paju suuri tegusid oli Sotši Eesti Aiakesse Anton Hansen Tammsaare majamuuseumi rajamine: kirjandusklassik käis seal 1912. aastal tervist parandamas. Hiljutiste Sotši olümpiamängude ajal sattusid paljud eestlased kõnealusesse muuseumi, mis nüüd on jäänud kaasaegsete suurte majade vahele.
“Muuseum on heas korras ja tore, aga seal pole sõnagagi mainitud meest, kes selle meie kultuuriloo seisukohalt nii olulise hoone omal ajal päästis. See on meie võlg, mis tuleb tasuda,” ütles Tiit Lääne.
Piim, leib ja mesi
Põltsamaa Sõpruse Pargi sihtasutuse juhatuse liige Tiit Kulu meenutas, et parki käis puid istutamas nii tuntud kui ka vähem tuntud inimesi ning mitmesuguseid mõttekaaslaste ühendusi.
“Mõnikord helistas Ants mulle õhtul ja palus järgmisel päeval järjekordsete puuistutajate jaoks külm piim kohale tuua, leiva ja mee lubas ise kaasa võtta: need käisid alati puuistutamise juurde,” meenutas Tiit Kulu.
Tema sõnul oleks Sõpruse pargile kiiremas korras vaja teha lasta kujundusprojekt ja hoolduskava, sest ilma nendeta pole võimalik parki edasi arendada. Selleks tuleb ilmselt taotleda projektiraha.
Riigikogu liige Enn Eesmaa tutvus Ants Pajuga teletööd tehes. Tänu temale sai Eesmaa tehtud intervjuu Antsu hea sõbra, poola lauljatari Anna Germaniga. Tema on üks, kellele on istutatud Sõpruse parki mälestuspuu.
“Eestlasi peetakse usuleigeks rahvaks, ent ka muistsetel eestlastel olid oma pühapaigad,” sõnas Enn Eesmaa. “See park siin on paljude asjade sümbol ja annab mitmesuguseid signaale. Monumenti “Tee Olümposele” vaadates tulevad mulle koguni meelde mõistatuslikud Stonehenge’i sambad Lõuna-Inglismaalt.”
Ka 25 aastat tagasi moodustatud Balti kett oli Eesmaa sõnul jõuline signaal kogu maailmale. Eesmaale meeldib küll rohkem selle sündmuse teine nimetus — Balti tee. Sest sündmus kutsuti ellu ju selleks, et ketist lahti, st vabaks saada.
“Me pole kunagi varem ega hiljem end lätlaste ja leedulastega nii ühtsena tundnud kui Balti keti ajal,” sõnas Eesmaa.
Pakikesed Barcelonast
Mõni nädal tagasi said Riigikogu liikmed tema sõnul postisaadetise Hispaania koosseisu kuuluva Kataloonia pealinnast Barcelonast. Pakikeses oli DVD, millele jäädvustatud mullu septembris kataloonlaste poolt moodustatud 400 kilomeetrine inimkett, millega teadvustati maailmale Kataloonia iseseisvuspüüdeid. Videolõigus viidati ka sellele, et inimketi korraldamisel oli malli võetud just Eestilt, Lätilt ja Leedult.
“Nii et on riike, kus on meie Balti teed tähele pandud. Selle tee suund oli mitte itta, vaid läände,” ütles Eesmaa.
20. Augusti Klubi juhatuse liige Alar Maarend elas ja töötas 25 aastat tagasi Järvamaal ning aitas korraldada järvamaalaste osalemist Balti ketis.
“Balti kett aitas Eestil vabaneda. See andis edasi jõulise sõnumi nii välismaailmale kui ka meie teiskeelsele elanikkonnale, kes meie ajaloost kuigi palju ei teadnud. Tänu sellele hakati paremini aru saama, miks me oma iseseisvuse taastada tahame. Nüüd ütlevad paljud, et mis seal ikka keerulist oli: 1990. aasta märtsis valiti ülemnõukogu, kes sai rahvalt vastava mandaadi ja võttis 1991. aasta augustis vastu iseseisvumisotsuse. Öeldakse, et sellega läks isegi ju palju aega. Ent viimase viie aasta kogemused näitavad, et asjad ei käi nii lihtsalt praegugi, veel vähem käisid nad siis. Oli vaja leida rahumeelne tee iseseisvuse taastamiseks, hoida ära konfliktid, mida õhutas Interrinne. Tuli leida otsusele ka selline sõnastus, millest kõik saaksid aru ühtmoodi. Oli vaja leida konsensus Eesti sees, sest iseseisev riik oli vaja ka üles ehitada.”
Mis puutub Sõpruse parki püstitatud sambasse, millesse raiutud 69 iseseisvuse poolt hääletanud Ülemnõukogu saadiku nimed, siis selle püstitamine oli Alar Maarendi sõnul puhtalt Ants Paju initsiatiiv ja otsus.
“20. Augusti Klubis valitses selle kohta mitukümmend eriarvamust ja konsensust poleks tänini. Ka 69 tamme istutamine Sõpruse parki oli Antsu otsus.
“Loodan, et meie tammik kestab veel sadu aastaid vabas Eestis,” ütles Alar Maarend.
Ehkki Sõpruse pargi rajamist alustati juba 1973. aastal, peeti selle juubelit erinevail põhjusil alles tänavu. Ning koos Ants Paju ja Balti keti ümmarguste tähtpäevadega oli see ka mõistlik. Pargi juubeliks andis pargi sihtasutus välja uue voldiku. Juubelisündmuse ajal sai Sõpruse parki püstitatud telgis vaadata ka ajalehe Vooremaa fotograafi Anatoli Makarevitši näitust, mis kajastas Sõpruse pargis toimunud sündmusi.
RIINA MÄGI
