Päriskirjanduse tunne

Seda, et Jõgeva on Betti Alveri sünnilinn, aitab muu hulgas meelde tuletada igal kevadel Jõgeva linnaraamatukogu ja Betti Alveri muuseumi poolt korraldatav omaloominguvõistlus “Betti Alveri jälgedes”. Tänavu lõi sellel kaasa kakskümmend kirjutajat.

Konkursist tehti kokkuvõtteid möödunud neljapäeval Betti Alveri muuseumi saalis.

“Nii mõndagi konkursile saadetud teksti lugedes tuli n-ö päriskirjanduse tunne peale,” tõdes üks žüriiliikmeid, Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru. “Meeleliigutuse või koguni hinge puhastava katarsise tekkimine on üks päriskirjanduse kriteeriume. Meeleliigutus tõstab lugeja ajalikust mõõtmest ajatusse ning sunnib teda maailma asjade ja elu mõtte üle juurdlema. Mitme konkursil osalenu tekste lugedes see ajatusse mõõtmesse tõstev meeleliigutus tekkis.”

Sel aastal pakuti kirjutajatele välja Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäevast inspireeritud teema “Ei ole üksi ükski maa”. Teema oli raskevõitu ning kirjutajate hulgas oli nii selle üsna täpseid järgijaid kui ka neid, kes lõid seose teemaga mingi kavala nipi abil: näiteks nii, et loo tegelane juhtub raadiost kuulma Alo Mattiiseni kõnealuse pealkirjaga laulu.

Tänavuse konkursi erilise joonena tõi Toomas Muru välja täiskasvanud kirjutajate varasemast suurema aktiivsuse. Osalt arvas ta selle olevat sealsamas muuseumis korraldatud loovkirjutamise kursuse tagajärje.

Üllatusosaleja

Töid hinnati kolmes vanuseastmes. Noorimas, VII-IX klassi vanuserühmas oli kuus osalejat ning äramärkimist leidsid Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste Merilin Antonovi (VIIb), Kristi Liini (VIIIb) ja Hanna Kristiina Lääne (VIIb) tööd. Kaheksa gümnaasiumiõpilase hulgast tõsteti esile Katrin Kleemani, Karoline Rajasoo (mõlemad Jõgeva Ühisgümnaasiumi XI klass), Tanel Sakritsa ja Sandra Vähi (mõlemad Jõgeva Gümnaasiumi XIIb klass) töid. Täiskasvanud kirjutajate (kuus osalejat) loomingu hulgas peeti tugevamateks töödeks Tea Lalli, Agur Karukäpa ja Mihkel Kübara omi.

Jõgeva linnapea Mihkel Kübara konkursil osalemine oli žüriile, mille koosseisu peale Toomas Muru kuulusid raamatukogutöötajad Ene Sööt ja Jaana Koppel, emakeeleõpetaja Ivi Tetsmann ja kauaaegne ajakirjanik Vaike Käosaar, meeldivaks üllatuseks. Teema on osalt seotud tema ametiga: seal arendavad nimelt “avatud tekstiga” vestlust kolm omavalitsusjuhti. Teema on aktuaalne — koolide tulevik, käsitlus aga ühtaegu valus ja naljakas. Ka Maniakkide Tänav alias Agur Karukäpp on oma jutus ära kasutanud tegelikkusest võetud päevakohase motiivi. Tea Lalli lugu vanast naisest, kes sõbrannat iganädalasele kohvikutunnile ootab, seevastu üldistavam ja ajatum.

Kursus innustas

Tea Lall on üks neid, kes sai omaloominguvõistlusel osalemiseks innustust loovkirjutamise kursuselt.

<p style=”TEXT-ALIGN: justify; MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>“Ma varem ei teadnudki, et selline konkurss toimub. Kursusel käies kuulsin sellest ning nüüd olen juba kahel aastal osalenud,” ütles ta.  Tiina Säälik on seevastu kaasa löönud pea kõigil viieteistkümnel aastal.

“Kui kirjutaja inimene oled ja n-ö oma koduõuel selline võistlus toimub, siis oleks ju rumal mitte osaleda,” arvas Tiina.

Kui Toomas Muru kahtlustas, et mõne õpilasautori kirjutama panekuks on õpetaja ehk ka sunnimeetodit rakendanud, siis Karoline Rajasoo kinnitas, et tema lõi võistlusel kaasa täiesti vabatahtlikult.

“Kirjutamine on minu jaoks harjumuspärane tegevus ja see aitab oma emotsioone välja elada,” ütles Karoline. “Pean ka blogi, mida saavad lugeda mu lähedasemad sõbrad.”

Omaloominguvõistlusele saadetud töid saab kokkuleppel autoritega tulevikus lugeda linnaraamatukogu kodulehelt.

i

RIINA MÄGI