Pärimuskultuurifestivalil Peipus õpiti ka käsitööd tegema

Möödunud reedest pühapäevani Kallastel ja Mustvees peetud VII rahvusvahelisel vanausuliste pärimuskultuurifestivalil Peipus sai ülevaate selle kogukonna tegevusest maailma eri paigus. Mustvee kultuurikeskusse sisustatud õpitubades oli võimalik omandada haruldasele ja traditsioone austavale rahvakillule omaseid käsitööoskusi.

Mustvee kultuurikeskuse galeriis paiknenud õpitubades harjutati vanausuliste rahvarõivaste juurde kuuluva kirivöö punumist, palvehelmeste lestovka, palvevaibakeste podrušniku, meeste päevasärgi kassovorotka ja naiste sarafani valmistamist.

“Sai proovida ka klaaspärlitehnikas ikoonide tikkimist, vasevaluplastikat  ja kalligraafiat. Vanausuliste käsitöökunstis proovisid oma võimeid väga paljud, nende hulgas oli ka noori,” ütles festivali peakorraldaja Zemfira Lampmann.

“Laste ja noorte kaasamine vanausuliste kultuuripärandi hoidmisse ja uurimisse on järjepidevuse tagamiseks väga vajalik ja seda silmas pidades ärgitatigi Peipsiveere lapsi omaloomingulisi joonisfilme tegema. Mustvee kooliõpilased olid valinud teemaks Peipsiveere venelaste pühad, Kolkja noorte film kandis aga pealkirja “Rikas on me Peipsi loodus, rikas vanausuliste keel”. Filme demonstreeriti festivali külastajatele,” lisas peakorraldaja.

Pühapäeval Mustvees peetud filmiseminaril “Traditsioonilise elulaadi jäädvustamise usaldatavus – filmimise põhiprintsiibid 20-aastase töökogemuse põhjal,” oli peaesinejaks Mihhail Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli visuaalse antropoloogia keskuse juhataja Eugeni Aleksandrov. “Mõned vanausuliste kombed kipuvad kaduma, mistõttu nende filmimine on äärmiselt oluline. Selles töös tuleb aga olla põhjalik, osata vanausulisi kuulatata ja mõista,” lausus Aleksandrov.

Pärast seminari sai vaadata tema ja teiste autorite loodud filme. Zemfira Lampmanni sõnul on Mustvee ja Kallaste igati sobilikud paigad pärimuskultuurifestivali Peipus korraldamiseks. “Vanausuliste temaatikale pühendatud sündmusi on viimasel ajal aga toimunud mitmetes riikides ja muuhulgas ja Jaapanis, kus vanausulisi küll ei ela, kuid leidub nende kultuuripärandist huvitatuid,” lisas ta.

“Festival Peipus on üks sündmusi, mis Peipsi pealinnale Mustveele rahvusvahelist tuntust toob. Vanausuliste kultuuri hoidmise, arendamise ja propageerimisega tegeldakse meie linnas aga regulaarselt ja sellele aitavad kaasa vanausuliste kogudus ja muuseum,” lausus Mustvee kultuurikeskuse direktor Nadežda Borissova.

<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus