Möödunud neljapäeval sai Põltsamaa lossikompleksis asuvas galeriis pART teoks Põltsamaa linna parimate gümnaasiumi-, kunstikooli- ja spordikoolilõpetajate vastuvõtt. Iga tubli koolilõpetaja oli endaga kaasa kutsunud oma lemmikõpetaja või vanema.
Tublide lõpetajate ja nende lemmikõpetajate ning vanemate poole pöördunud Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots lausus, et seekordne vastuvõtt saab teoks Põltsamaa juubeliaastal ja kõik need tublid noored on teinud hästi õppides kingituse linnale. Linn ei saa tema sõnul tekkida kohta, kus pole töökohti ja kus pole erinevas eas inimesi, sealhulgas noori. Linn ei saa eksisteerida ka ilma haridusasutusteta. Kaugel pole enam ka aeg, kus Põltsamaa ühisgümnaasium tähistab oma 100 aasta juubelit.
Vastuvõtule kutsutud noored on linnapea kinnitusel teinud visa järjekindlusega oma tööd ning aidanud kaasa sellele, et linn oleks hariduse, kultuuri ja spordi osas heal järjel. Mitmed tänavused ministrite visiidid eesotsas peaministriga ning presidendiproua külaskäik Põltsamaale, sealhulgas ka Põltsamaa ühisgümnaasiumi on tõestuseks, et koolis on tehtud palju tööd ja et siin antakse heal tasemel haridust.
Huvitus õppimisest varakult
Põltsamaa ühisgümnaasiumi kuldmedaliga lõpetanud Martin-Joonas Pariis ütles, et temale ei ole õppimine keeruline ja ta oli sellest huvitatud juba algklassidest alates. Ta tegi alati ära kõik kodused tööd ega arva seejuures, et õppimise osas kuidagi klassi- ja koolikaaslastest erines. Reaalainetega, millega paljud õpilased sageli hädas on, tal raskusi ei olnud. Pea igal aastal osales ta maakondlikul olümpiaadil matemaatikas ja füüsikas, ning sai seal sageli esikohti, samuti teisi ja kolmandaid kohti. Kahel korral on ta ka üleriigilisel füüsikaolümpiaadil osalenud, aga seal tal nii hästi ei läinud. Eesti keele ja kirjandusega sai ta küll hakkama, aga kirjandi kirjutamine oli tema jaoks natuke tüütu.
Martin-Joonase ema Tiia Pariis rääkis, et temal oli väga kerge kooliõpilase vanema rollis olla. Ta ei ole pidanud kunagi oma poega õppima sundima. Paar kuud tagasi käis Martin-Joonas Tallinna tehnikaülikoolis lahtiste uste päeval. Kui tal TTÜ-sse sisse õnnestub astuda, soovib ta seal õppida rakenduslikku majandusteadust või äri-infotehnoloogiat. Praegu on erialavalik tema jaoks pigem suund, kus edasi soovib liikuda. Millises ametis ta tulevikus võiks töötada, selgub hiljem. Kõigepealt on aga noormehel plaanis aega teenima minna. Suvel loodab ta kõigepealt puhata ja ehk võtab koos sõpradega ette autoreisi kuhugi Euroopasse.
Unistab arstiametist
Teine kuldmedaliga ühisgümnaasiumi lõpetanud noormees Karl Sander Nool lausus, et heade õpitulemuste saavutamiseks tuleb lihtsalt järjepidevalt õppimisega tegelda ja koolitööle keskenduda. Tema nii toimiski ja tal polnud vaba aega vähem kui koolikaaslastel. Õppimise kõrval jõudis ta tegeleda nii spordi kui paljude muude hobidega. Gümnaasiumiastmes õppides mängis Karl Sander aktiivselt jalgpalli ning nüüd omab ta ka jalgpallikohutniku tunnistust. Samuti käis ta kergejõustikutreeningutel.
Karl Sander Noole sooviks on asuda õppima arstiteadust, teine valik on õigusteaduskond ja kolmas midagi spordiga seotut, näiteks füsioteraapia. Karl Sander lausus, et kindlasti soovib ta ka ajateenistuse läbida, aga seda tahaks ta teha paari-kolme aasta pärast. Õpinguid tahab Karl Sander kindlasti Eestis jätkata. Kas ta tulevikus ennast mingil moel mõne välisriigiga võiks siduda, ta veel öelda ei oska.
Kaheteistkümnes klass osutus tema jaoks arvatust hoopis kergemaks ja seetõttu ei tunne ta, et peaks aasta-paar vahepeal õppimisest puhkama. Suvel loodab Karl Sander Saaremaal elavatele sugulastele külla minna.
Noormees oli endaga vastuvõtule kaasa kutsunud matemaatikaõpetaja Edda Kiisi, tänu kellele ta sellles aines tugev on.
Õpetaja Kiis lausus, et selline noormees on õpetajale suur rõõm. Karl Sanderis on olemas nii arukus, töökus, kohusetundlikkus kui paljud teised head omadused, tänu millelel noormees nii palju on saavutanud.
Edda Kiisi kinnitusel pole Karl Sander vaid reaalainete inimene, kuldmedalini saab jõuda ainult selline õpilane, kes on tugev kõigis õppeainetes. Pedagoog tõdes, et suur tahtmine on see jõud, mis n-ö rähni puu otsa ajab, ning ta usub, et ka noormehe edasine elukäik sõltub tema jätkuvast tahtejõust.
TOOMAS REINPÕLD
