Laiuse raamatukogus võisteldi üleeile vendade Liivide ja Juhan Liivi luuleauhinna laureaatide loomingu lugemises. Kümnest osalenust tunnistati võrdseteks võitjateks Jõgeva Gümnaasiumi õpilased Georg Sakrits ja Kertu Tutt.
Seekord oleks etluskonkursi esinemisjärjekorra justkui mitte loos, vaid lavastaja paika pannud. Alles teises klassis õppival Georgil õnnestus kohe alguses publikut ja zhüriid oma relvitukstegeva siiruse ja väikese inimese asjalikkusega rabada, abiturient Kertu pani aga võistlusele uhke punkti, näidates, „kuidas profid seda asja teevad“. Kui enamikul esinejatest kukkus esitatud luuletusest ja proosapalast paremini välja viimane, siis Kertu hiilgas just luulet lugedes. Juhan Liivi „Talv“ on suhteliselt harva esitatav luuleteos ja mõjus tänu sellele värskelt, Kertu oskas aga seda ette kandes maalida suurepärase pildi talvest taluõuel koos kõigi värvide, helide ja lõhnadega. Nii Georgil kui ka Kertul (mõlema juhendaja on Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahur) on võimalus esindada Jõgevamaad 16. aprillil Alatskivil Liivi muuseumis peetaval üleriigilisel konkursil.
Lihtne retsept
Ülejäänud esinejatest väärisid zhürii meelest esile tõstmist Laiuse Põhikooli õpilane Merily Mägi (IX klass; juhendaja Silvia Sööt) ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased Maarja Tiits (Va klass; juhendaja Inga Reinumägi) ja Andro Margens (VIIb; juhendaja Helge Maripuu). Merily puhul tõstis zhüriisse kuulunud Laiuse sõnakunstnik ja endine kultuurijuht Endla Tooming esile tema järjekindlat arengut. Kui luuletuse esitus jäi veel natuke kahvatuks, siis proosakatkend mõjus tema esituses justkui tema enda eheda meenutusena. Ka Andro on kogenud etlusvõistlustel käija ja teab väga hästi, kuidas kuulajate tähelepanu endale „naelutada“ ning tekstis sisalduva dramaatika või koomika esile tuua. Hea diktsiooniga ja end publiku ees vabalt tundvast Maarja Tiitsust on aga kindlasti põhjust ka tulevikus rääkida.
Kui Lianne Saage-Vahurilt head etlejate juhendamise „retsepti“ küsisin, vastas tema, et see on väga lihtne: õigele lapsele tuleb õige tekst leida ja see koos temaga lahti rääkida.
„Kõige tähtsam ongi see, et laps ise aru saaks, mida ta räägib. Muu tuleb siis juba iseenesest,“ ütles Lianne.
Sama rõhutas ka zhüriisse kuulunud Vaimastvere raamatukogu juhataja ja Jõgeva Linna Teatri lavastaja Maris Paas:
„Võidu tagab hea tekstivalik.“
Soosituim Õnnepalu
Seekordse konkursi vaieldamatuks lemmikuks osutus, muuseas, Tõnu Õnnepalu ehk Emil Tode: viis osalejat kümnest olid proosapala valinud just tema loomingust. Paraku ei käinud neil kõigil jõud Õnnepalu tekstist üle. Luuletus oli kõigil kümnel etlejal Juhan Liivi oma, Jakob Liivi tekste seekord aga kuulda ei saanudki.
„Püüdsime teile küll mõnusa keskkonna luua, et paremini pabistamisest üle saaksite, aga kippusite ikka kiirustama. Pahatihti lõppes see sellega, et te ei andnud endale aega ühe esitatava pala meeleolust teise pala meeleollu üle minna,“ ütles Endla Tooming. „Samas kuulsime täna ilusat Liivi ja ilusat eesti keelt.“
Samuti zhüriisse kuulunud Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialist Tiina Tegelmann lisas, et need, kes esile tõstmata jäid, ei peaks kurvastama, sest omaette väärtuseks on ka teiste kuulamisest saadud kogemus.
Vendadele Liividele pühendatud etluskonkursil olid peale juba nimetatud koolide esindatud ka Lustivere Põhikool ja Põltsamaa Ametikool.
i
RIINA MÄGI
