Tänavune parim maamajanduseriala õppur Annes Välk Luua Metsanduskoolist võtab koolis pakutavast maksimumi ja jõuab ka sporti teha.
Annes Välk asus metsanduse eriala õppima pärast seda, kui oli Kaido Saare käe all raietöölise kursuse läbi teinud.
“2009. aastal Ida-Virumaal pärandkultuuri inventeerides sain aru, et teadmisi napib. Seejärel läksin Luuale kursustele.”
Praktilise metsatöö kogemusi oli noormehel juba omajagu, ta on töötanud nii Austrias kui ka Prantsusmaal. Kuid ta ei tundnud nüüdisaegseid töövahendeid ega moodsaid töövõtteid. Ka jätsid Luua kool ja õpetajad talle väga sümpaatse mulje. Õppima asumist pole noor mees seni kordagi kahetsenud, vaid mõistab, et omandab õiges koolis õiget eriala.
Pole põhjuseta puudunud
Õppimine ei tähenda Annese jaoks tuupimist ja ülimaid pingutusi, kõik jääb talle kergesti meelde. Koolist ta põhjuseta puudunud pole. “Kohalkäimise eeliseks on, et töötad tunnis kaasa, ja siis pole iseseisvalt vaja kuigi palju õppida. Kontrolltöödeks kordan lihtsalt olulise üle. Oskan materjalidest sõeluda välja selle, mis on tähtis. Püüan vaadata õpitavat ka õpetaja pilguga,” tunnistas ta. Kindlasti on oluline ka distsipliin.
Lisaks jääb Annesel ka aega üle veel sportimiseks. Suusatamine ja vastupidavusalad on talle põhilised, aga noormees on tegelnud ka triatloniga.
“Praegu on küll suusatamine kõige rohkem esiplaanile kerkinud, sest Luua koolis käies on avanenud võimalused osaleda teatud võistlustel. Metsameeste seas on suusatamine popp ja see meeldib ka mulle,” kinnitas Annes.
Meeldib suusatada
Keskkooli ajal mängis Annes Välk korvpalli, kuid nüüd on selle sportmängu harrastamisse pikem paus tulnud. Möödunud aastal käis ta kooli korvpallivõistlustel esindamas. Ta pole pikka kasvu ning samuti jääb vajaka kiirusest, kuid tagamängijana sai ta hakkama. Noormees tunnistas, et suusatamine ja teised vastupidavusalad istuvad talle siiski paremini.
Raietööd võrdles Annes samuti vastupidavusaladega ning tunnistas, et see on tema jaoks olnud justkui sport. “Tegelikult võib öelda, et kaks ühes ehk teen tööd ja samas hoian ka füüsilist vormi,” lisas ta.
Veel enne, kui Annes otsustas Luuale õppima minna, kaalus ta varianti õppida metsandust hoopis maaülikoolis. “Õppeaeg on seal pisut pikem, pärast kolmeaastast bakalaureuseõpet tuleks kindlasti veel ka magistrantuur läbi teha. Leidsin siis, et Luualt saan rohkem praktilisi oskusi,” rääkis ta.
Möödunud reedel peetud põllumajandus-kaubanduskoja lõikuspeol võttis Annes Välk oma tänukirja vastu. Maaelu Edendamise Sihtaustuse tunnustus pole Annesele ainus – tänavu juunis valiti ta Luua Metsanduskooli aasta õppijaks ja mullu oktoobris pälvis ta Toomas Ehrpaisi nimelise stipendiumi. Tunnustus ja preemiad annavad Annesele tagasidet, et ta on õigel teel ja tema pingutused kannavad vilja.
Annes on ka mitu korda koolis välisõpilasi vastu võtnud ning Hispaania ja Prantsusmaa õppuritele kooli ning meie metsi tutvustanud. Mõned õpilased ehk tulevad nendest riikidest tulevikus Eestisse praktikale. Annes on käinud Austrias praktikal ja tema meelest pole töömeetodites suuri erinevusi.
Mis saab pärast Luua kooli lõpetamist, seda Annes veel ei tea. Kõik sõltub töökohast ja koormusest. “Kui mul jääb aega üle ja ma hakkan tegelema metsakorralduse ja metsa hindamisega, siis lähen kindlasti edasi õppima,” rääkis ta.
“Kui tulevane töö on teise iseloomuga, siis ei oska öelda. Kaugõppes peab tublisti iseseisvalt õppima, mul pole mõtet minna Tartusse ainult diplomi pärast. Tahan pakutu ka hästi omandada. Aga kui aega pole, siis nagunii ei jõua,” tõdes Annes.
i
HELVE LAASIK
