Koos kaheksa kolleegiga osales Berliini rahvusvahelisel põllumajandus-, toiduainete- ja aiandusnäitusel Internationale Grüne Woche 2014 ka riigikogu maaelukomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Tema hinnangul on just sellised messid väikese Eesti jaoks parimad kohad, kus oma toodangut tutvustada.
Messi üks peateemasid oli tema sõnul toidu mõistlik kasutamine. “See hulk toitu, mis prügimäele läheb, on liiga suur. Selle kogusega saaksid miljonid inimesed kõhu täis. Põllumajandustootmine peab ühelt poolt olema loodust hoidev, teisalt intensiivne, et saada samalt pinnalt maksimaalne, aga samas kvaliteetne saak, millest toota kvaliteetset ja maitsvat sööki,” nentis ta.
Kõige rohkem huvitas teda messil, kuidas pakkuda maakonna toitlustusasutustes rohkem kodulähedast toitu. Mis on need nipid, millega meelitada turiste nautima maaturismi, Jõgevamaa ürgset loodust. “Meil on Endla raba, vooremaastik ja kaunid järved koos Euroopa suuruselt neljanda järve Peipsiga. Nii mõneski vestluses kerkis üles küsimus, kuidas saaks jahiga Läänemerelt Peipsile ehk lüüside teema.”
Loomulikult kutsusid eestlased sakslasi Eestimaad külastama, peale linnade nautima ka maaturismi, tutvuma ürgse ja mitmekesise loodusega ning meie söögikultuuriga. “Euroopas on vähe riike, kus võib looduses näha karusid, hunte, põtru.”
Berliinis toimuval maailma suurimal toidumessil on igal aastal fookuses üks riik. Seekord oli tähelepanu keskpunktis Eesti.
Eesti tänavusel stendil asusid keskaegne restoran, eesti toidu pood, šõuköök, turismiala, kohvikud ja lasteala. Restoranis pakuti spetsiaalselt messi jaoks koostatud menüüd, poes degusteeriti ja müüdi messikülastajatele eesti toitu: kalatooteid, rukkileiba, õlut, likööri ja muid alkohoolseid jooke, juustu, kohukesi, võid, jäätist, ulukiliha, lihatooteid, mett, maiustusi, mahekaupu ja mahlatooteid.
Eriti meelsasti osteti vürtsikilu ja sprotte ja söödi ära tuhandeid vutimunadega kiluleibasid.
i
JAAN LUKAS</span>