Uus aasta algab paljudele lubadusega oma kehakaalu langetada ning selleks katsetatakse kiirdieete. Paraku lõpevad need üldiselt sama kiiresti, kui alguse said ja enamasti ka ilma suurema tulemuseta. Hea füüsilise vormi valem on tegelikult väga lihtne – tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine, mis on käsikäes regulaarse treeninguga. Nõuab küll pisut rohkem distsipliini, kuid preemiaks on hea vorm, ilma et endale mingeid toiduaineid rangelt keelama peaks.
Võtmesõnad hea vormi säilitamiseks on kogused ja toiduenergia õige jagamine. Üle poole (55-60 protsenti) päevasest toiduenergiast peaks tulema süsivesikutest. Siia kuuluvad näiteks leib, kartul, täisterapudrud, täisteramakaronid, tume riis, puuviljad ja marjad. Süsivesikute alla kuulub ka suhkrust saadav energia, seega ei pea endale keelama ka maiustusi ja karastusjooke, kuid oluline on nendega piiri pidada. Saadud energiakogus tuleb ka ära kulutada.
Valgud võiksid toiduenergiast moodustada 10-15 protsenti. Loomsetest valkudest on sobivad liha, kala ja muna, taimsetest valkudest võiksid menüüs olla läätsed, kikerherned, uba, mais, hernes ja sojauba. Oluline toidugrupp on ka piim ja piimatooted, mis on tervislikud, valgurikkad ja kõrge bioväärtusega. Mõõdukuse printsiip kehtib ka piimatoodete puhul, sest need on rasvarikkad. Päevane kogus võiks olla maksimaalselt kaks-kolm klaasi piima, jogurtit või keefirit. Kogus sõltub sellestki, kui palju on menüüs teisi piimatooteid.
Toidurasvad võiksid anda 25-30 protsenti vajalikust toiduenergiast. Toidurasvu eristame nende konsistentsi järgi: küllastunud rasvad on tahked, küllastumata rasvhapped on aga voolavamad. Rasv, mis sisaldab palju küllastumata rasvhappeid (näiteks taimeõlid) on vedel. Lisaks saab polüküllastumata rasvhappeid kalast, mereandidest, pähklitest ja seemnetest. Kuigi rasvhapped on vajalikud, annavad need kaks korda rohkem energiat kui valgud või süsivesikud. Pidevad suured doosid kahjustavad tervist nagu iga teinegi äärmuslikkus.
Tasakaalustatud menüü tähendab seda, et keelatud toiduaineid pole, süüa tuleb erinevaid toite ning võtmeküsimus on kogustes. Kehakaal tõuseb siis, kui tarbitakse rohkem kaloreid, kui ära kulutatakse. Seega ei ole halbu ja häid toiduaineid, on vaid halvad toitumisharjumused ning ebapiisav või täiesti puuduv füüsiline treening. Vähe kaloreid andvatel kiirdieetidel võivad olla küll lühiajalised tulemused, kuid pikemas perspektiivis teevad need organismile ainult kahju, sest enamasti piiratakse üksikuid toidurühmi ja organism jäetakse olulistest toitainetest ilma. Lihtsam on iga päev jälgida, mida ja kui palju suhu pistetakse, siis ei pea ka muretsema, kui vahel endale karastusjooke või šokolaadi lubatakse.
MAI MASER, toitumisekspert
