Kui elu Eestis nii edasi läheb, siis on suurema enamiku tulevik väga tume. Kas me tõesti oleme tahtnud sellist Eesti Vabariiki, kus maapiirkondades valitseb suur tööpuudus?
Kuulsin raadiost ja vaatasin televiisorist, et Rakvere Piimakombinaat lõpetas väikeloomapidajatelt piima kokkuostmise, sest see ei tasu majanduslikult ära. Maal jäävad põllud sööti, sest põllumees ei jõua kalleid masinaid osta.
Nõukogude ajal ei olnud meil “prügimäe” elanikke ega narkomaane. Kõikidele jätkus tööd ja leiba.
Haridust võis samuti omandada, kui pea vähegi “lõikas”. Praeguste õppemaksude juures usun, et paljudele vaesematest peredest pärit noortele jääb juba gümnaasiumihariduski kättesaamatuks, kõrgharidusest rääkimata. Töö kõrvalt on väga raske õppida. Ja kui õnnestubki haridus omandada, siis tuleb õppelaenu teab kui kaua tagasi maksta.
Jõgeva haiglas oli korralik kirurgia- ning sünnitus- ja günekoloogiaosakond. Nüüd veetakse operatsiooni vajavad haiged Tartusse ja pärast operatsiooni jälle Jõgevale taastuma. Riigil pole raha.
Raha jätkub uhkete vanglate ehitamiseks. Need peavad vastama euronõuetele, sest muidu rikutakse inimõigusi. Sellepärast kurjategijaid ongi nii palju, et mis viga taolises vanglas puhata!
Meil võideldakse monumentidega ja tekitatakse tühjast tüli. Selle peale ei mõelda, et meie idanaaber muutub aina võimsamaks ja vaevalt meid keegi Läänest päästma tuleb, kui midagi peaks juhtuma. Seda näitab juba ajalugu, kui palju see väike Eesti vastu suudab panna.
Kahjuks me ise endale naabreid valida ei saa, nendega tuleb osata hästi läbi saada.
IMBI USSOVSKAJA
Jõgeva
