„Kui Arno isaga koolimajja jõudis, oli seal remont veel pooleli,” võiks meie kandi klassikut parafraseerides sel sügisel nii Palamuse kui Torma koolimälestustesse kirja panna. Esimene kuu uuest kooliaastast on möödas ja esimese õppeveerandi lõppki juba käega katsuda, kuid Palamusel saadi alles äsja ajutistest „varjupaikadest” värske värvi järele lõhnavatesse klassiruumidesse kolida, Tormas seisab see rõõm aga alles ees.
Konkursi võitnud ehitusfirmad loodavad-lubavad objekti endale saades küll parimat, kuid ikka juhtub, et tööd mahukamaks osutuvad, kui ette nähti, ikka on vanadel hoonetel varuks üllatusi. Küllap teab igaüks, kes oma eluruumideski suuremaid uuendusi ette võtnud, et kui midagi laiali lõhkuma ja kapitaalsemalt putitama hakkad, leiad, et olukord on „suurepärane, kuid mitte lootusetu” ja aega kulub rohkem, kui plaanis oli.
Et taas minevikus rohi rohelisem ja lumi valgem ei tunduks, tuletagem meelde, et nii ulatuslikke kapitaalremonte ja juurdeehitusi ei võetud eelmise riigikorra ajal koolides just sageli ette. Esimese septembriga seostus sageli küll värske värvi lõhn, kuid see tähendaski enamasti vaid uut kuube põrandail ja ustel-akendel.
Rõõmustagem uuenenud koolimajade üle, mis sest, et väikese hilinemisega!</p>
