Kaheksa aastat tagasi kogunes Kullamaa kultuurimajas umbes 150 huvilist kogu vabariigist, et panna alus pärandkultuuri uurimisele ning teadvustamisele. 2006. aastal algas üle-eestiline metsandusliku pärandkultuuri inventeerimine, nüüd juba RMK egiidi all ning Euroopa Liidu programmide abil.
Praeguseks on programmide INTERREG IIIA ja INTERREG IVA raames inventeeritud<span style=”mso-spacerun: yes”> pärandkultuuri objektid pooltes Eesti maakondades.
Maastikus, sh metsas leiduvate pärandkultuurimärkide või -objektide all mõistame siinses kontekstis eelmiste põlvkondade tegevusest meie ajani säilinud riiklikult mittekaitstavaid objekte.
Esimese koostööprojektiga Soome osalusel “Metsandusliku pärandkultuuri hoidmine ja rakendamine” inventeeriti Lääne-, Rapla-, Harju- ja Järvamaal. See projekt hinnati Läänemere regioonis programmiperioodi viie väljapaistvama projekti hulka. Teine projekt “Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osana” viiakse ellu koos Lätiga. Eelmisel aastal inventeeriti Võru- ja Valgamaal, tänavu jätkub inventuur Põlva- ning Tartumaal. Kolmas jätkuprojekt “Metsanduslik pärandkultuur – ühtse kultuuriruumi avardaja” haarab Lääne- ja Ida-Virumaa, Pärnu- Viljandi-, Saare-, ja Hiiumaa. Projekti maht on üks miljon eurot, millest 85 protsenti katab Euroopa Regionaalarengu Fond.
Soome poolt on partneriteks olnud Metsaarenduskeskus Tapio, keskkonnaministeerium ja Töö Efektiivsuse Instituut, Läti poolt riigimetsaorganisatsioon ja Vidzeme Biosfääri kaitseala.
Kõik andmed inventeeritud objektide kohta on avalikus registris. Kellel on sügavam huvi nende vastu, leiab need Maa-ameti koduleheküljelt aadressil xgis.maaamet.ee . Sealt leiab pärandkultuuriobjekti asukoha koordinaadid, kirjelduse, teadaoleva pärimuse kui ka foto.
Omandisuhete ja seega ka kultuurilise järjepidevuse katkemine Teise maailmasõja järel on tinginud olukorra, kus uued maaomanikud ei tea ega tunne tema maal paiknevaid kultuuriväärtusi. Nende hävimise peamine põhjus ongi teadmatus ühe või teise objekti väärtusest. Nii satuvadki kiviaiad metsaveoteede aluseks, lubjaahi viiakse ehitusplatsi täiteks, hobusele-reele mõeldud paest laotud võlvtruup metsaojal lõhutakse mõtlematult traktoriga üle sõites või hävib raietööde käigus viimane mälestus metsavennapunkrist.
Me võtsime metsandusliku pärandkultuuri inventeerimise ja teadvustamise mõtte üle Rootsist, kus sellega on tegeldud juba 40 aastat. See võimaldab objekte teadliku omanikuhoiu propageerimise teel säilitada, tahtmise korral taaskasutusse võtta või eksponeerida, kuidas omanik soovib. Juba teadlik objekti lõhkumisest hoidumine on suur saavutus, võib-olla peremehe järglane soovib esivanemate loodu või mälestuse taastada. Pärandkultuuriobjektid vääristavad iga maaomandit. On laialt levinud eksiarvamus, et enamikes väikestes maakohtades pole midagi huvitavat. Pärandkultuuriobjekte leidub igal pool. On vaja need leida, korrastada ja varustada legendidega. Rootsi kogemus on näidanud, et hästi läbi mõeldud matkaradade süsteem, mis sisaldavad kohalikke pärandkultuuriobjekte, tõstavad ka väikeste ja muidu tagasihoidlike külade või asulate turismipotentsiaali mitmekordselt.
Paljud on sellise taastamisega juba tegelnud, kes oma rõõmuks või tuttavatele ja sugulastele näitamiseks, kuid on juba turismitalusid, kes on rajanud pärandkultuuri õpperadasid. Erametsakeskus rahastab metsamaal olevate metsanduslike pärandkultuuriobjektide taastamist ning korrastamist omalt poolt, kui ollakse nõus, et ka teised peale oma pere nendega tutvuda saaksid.
See töö võimaldab tutvustada koduvalla, -küla või -talu ajalugu, pakkuda turismitalu või majutusasutuse külalistele lisaelamusi ning -tegevust. Pärandkultuuriobjektide lülitamine looduse õpperadade koosseisu mitmekesistab loodusretki ja ekskursioone.
Inventeerimist teevad põhjaliku väljaõppe saanud inimesed, kes eelnevalt valitakse kõige motiveeritumate hulgast. Siiani on üldväljaõppe saanud umbes 300 inimest, neist on inventeerijateks saanud umbes pooled. Sellegipoolest ootame kõikide huviliste kaasalöömist. Kui keegi leiab oma maal või ka riigimetsas inimtegevuse jälgi, mis võib olla pärandkultuuriobjekt, saab sellest teatada Eesti Metsaseltsi kodulehel pärandkultuuri teatise abil.
iii
LEMBITU TARANG, projekti konsultant
