Kunstis võib andekaks osutuda seegi, kes ise end sel alal võimekaks ei pea ega ole seepärast ka kunstis kätt proovinud. Oktoobri lõpus toimunud laagris “Igaüks suudab” said nii mõnedki Jõgeva linna noored avastada endas kunstiande ja kunstiprotsessis osalemisest rõõmu tunda.
Kolmepäevase laagri korraldas MTÜ Kunstijüngrid ning see sai teoks rahvusvahelise projekti “Bridging Baltic” Jõgeva pilootprojekti “Everyone can“ ehk “Igaüks suudab” raames. 28 laagrilisest tegelevad ligikaudu pooled pidevalt kunstiga ehk õpivad Jõgeva kunstikoolis, ülejäänute kokkupuuted selle alaga olid senini piirdunud tavakooli kunstiõpetuse tundidega.
Jõgeva pilootprojekti eesmärk ongi noorte kunstiprotsessi kaasamine. Nii moodustus kõigepealt kunstikooli õpilastest koosnev laagriliste “rakuke” ning selle iga liige kutsus laagrisse mõne kunstikoolis mittekäiva sõbra. Laagrilisi juhendasid MTÜ Kunstijüngrid liikmed Elita Järvela, Katrin Tamm-Kuusik ja Anne Nurmik. Viimane on ka “Bridging Balticu” Jõgeva pilootprojekti juht.
Esimesel laagripäeval uuriti, kui suuri taidurivõimeid omab loodus. Seda, mida loodus suudab, mindi kõigepealt vaatama tänavu Tartumaal Äksis avatud Jääaja keskusse. On ju Jõgevamaad ilmestav vooremaastik just jääaja “kätetöö”. Kui üle Tartumaa piiri jälle kodumaakonda jõuti, võeti ette retk Luua mõisaparki ja arboreetumisse ning uuriti, mis nähtus on pargikunst.
Suurim kunstnik
Õigupoolest viibisid noored otse pargikunsti sees ja tajusid kõigi meeltega, kuidas selles kunstiliigis ühinevad inimese mõte ja kätetöö ning looduse enda elujõud ja arenguloogika. Pargist korjasid lapsed kaasa suure hulga looduslikku materjali, keskendudes selle juures eri vormide ja värvide otsingule. Maast korjatud “looduse jäljed”, milleks olid enamasti värvilised puulehed, pandi Jõgevale jõudes ajalehtede vahele sirguma ja kuivama.
“Selle päeva lõpuks olid laagrilised veendunud, et kõige suurem kunstnik on loodus ise!” ütles Anne Nurmik.
Teise, Jõgeva kunstikooli seinte vahel veedetud laagripäeva eesmärgiks oli jätta endast loomisjälg. Selleks kasutati eelmisel päeval kogutud looduslikku materjali ja iseenda keha. Igaüks sai enam kui ruutmeetri suuruse paberi, heitis sellele pikali ning laskis sõbral kontuurjoone abil jäädvustada oma keha või osa kehast.
Seejärel võeti appi eelmisel päeval loodusest korjatu. Puulehtedele ja muudele looduslikele materjalidele kanti värv ning tehti kehakontuuri sisse jälgi. Sellist teguviisi nimetatakse materjalitrükiks. Oma kehakontuuri “looduse jälgedega” täites püüdis igaüks leida harmoonilise kooskõla enda ja looduse vahel. Kindlasti mõisteti paremini ka seda, kui tihedas sidemes loodusega me tegelikult oleme. Hiigelmõõtmetega taiestest, mis sel päeval valmisid, koostati näitus ning see jäi kunstikooli ruumidesse välja terveks nädalaks. Kui sobiv võimalus tekib, kavatsetakse neid vahvaid pilte veel tulevikuski näidata.
Haprad taiesed
Kolmandal laagripäeval mõtiskleti elu ja kõige loodu hapruse üle. Selleks võeti väiksemate rühmade kaupa ette käik Jõgeval tegutsevasse Sergei Jerjomini klaasistuudiosse. Sealses töötoas sai igaüks tunda klaasi haprust, tugevust ja ohte. Haprus, tugevus ja ohud valitsevad looduseski.
Klaasistuudios sai iga laps valmistada mõne meene. Osa lapsi kasutasid sellegi töö juures ära looduslikku materjali: nad sulatasid kahe klaasikihi vahele mõne puulehekese. Nii sündisid huvitavad jääd meenutavad aknakaunistused. Klaasistuudios valminud taiesed said laagrilised endale mälestuseks.
“Taiesed kinnistavad ja meenutavad laagris omandatud teadmisi ja kogemusi,” ütles Anne Nurmik.
Tema sõnul kipuvad noored oma kunstialast võimekust alahindama, olemata tegelikult end sel alal kordagi proovile pannud. Jõgeva pilootprojekt “Igaüks suudab“ pakubki noortele võimalusi avastada enda jaoks kunstimaailm. Sama projekti raames on korraldatud ka häppeninge Jõgeva kunstikooli neljanda kursuse õpilaste näitustel. Häppeningide käigus on varasema kunstikogemuseta noored loonud rida vahvaid taieseid, mida on plaanis hakata eksponeerima Jõgeva linna asutustes.
Tuleva nädala alguses saabuvad Jõgevale aga projekti “Bridging Baltic” ehk täpsema ja eestikeelse nimega “Noorte tõhusam kaasamine kultuuriellu Läänemere regioonis” teised osalised — Gävle (Rootsi), Turu (Soome) ja Mazsalaca (Läti) esindajad, kellele tutvustatakse pooleteise päeva jooksul Jõgeva kunstikooli, Jõgeva muusikakooli ja Betti Alveri muuseumi.
Külalistel on võimalus ka kunstis „käsi valgeks“ saaada: nad osalevad praegu kunstikoolis üleval oleval Anett Põldese isikunäitusel korraldatavas häppeningis, mille tulemusena sünnib taas uus põnev kollektiivne taies. Peetakse ka projekti töökoosolekut ning võetakse ette käik linnavalitsusse.
Jõgeva poolt ongi rahvusvahelise projekti partneriks linnavalitsus, ent vastava lepingu alusel viib kavandatud tegevused ellu MTÜ Kunstijüngrid koostöös kunstikooliga. Projekti rahastatakse Kesk-Läänemere programmist Interreg IV A.
„Projektipartnerid tulevad meile tuleva aasta mais veel teistki korda külla,“ ütles Anne Nurmik. „Kunstihuvilisi jõgevalasi ootame aga detsembris siidimaali alal kätt proovima: siis käivitub meil alaprojekt „Siiditee“.
i
RIINA MÄGI
