Palupõhja tee sai valmis

Tee kordategemist rahastas 773 527 euroga Euroopa Regionaalarengu Fond. Tegemist on seni suurima fonditoetusega Riigimetsade Majandamise Keskuse (RMK) korraldatavatesse looduskaitsetöödesse Eestis. 

Vastab kasvavale külastuskoormusele

RMK looduskaitsetalituse juhataja Kristo Koka sõnul oli tee amortiseerunud ning selle seisukord halvenes tänu iga-aastastele üleujutustele veelgi. “Kuna tee viib Palupõhja looduskooli, Alam-Pedja looduskaitsealale ning rohketesse seene- ja marjametsadesse, pidime selle seisukorra taastama nii, et see peaks vastu  järjest kasvavale külastuskoormusele ja sobiks ka nüüdisaegsele põllumajandustehnikale,” rääkis Kokk.

Lisaks on Laeva-Palupõhja tee ainus ligipääs Palupõhja küla ümbruses asuvatele lamminiitudele, mis on elupaigaks mitmetele haruldastele linnuliikidele. “Ka need üle-euroopalise tähtsusega elupaigad vajavad regulaarset ligipääsu ja hooldamist,” kinnitas ta.

“Vähemalt metsised on tee omaks võtnud, neid jalutab siin päris tihti,” oli märganud RMK maaparandaja Rein Kilgi.

Ühe töö teostaja  Teearu Grupi jaoks oli tegemist esimese keerulise objektiga nii maastiku kui ka ilmaolude poolest. Mehed pingutasid tõsiselt ja nägid korralikult vaeva, et tee valmis saada. “Selle aastaga saime palju targemaks, kuidas taolised asjad käivad,” tõdes Teearu Grupi juhataja Tarmo Aru. Ehitus käis üsna raskel aastal, nii keerulisi ilmastikuolusid tuleb harva ette. “Tohutu vihm tuli tänavu küll taevast alla,” nentis ka  järelevalve esindaja Jüri Kivilaid. “Töö taolistes keerulistes tingimustes tähendas, et ehitaja ületas oma võimeid mitu korda.” Ka Teearu Grupi objektijuht Aadi Elbrecht kinnitas, et juhtus olema väga raske aasta.

Nii ehitajad kui ka RMK esindajad kiitsid kohalike elanike mõistvat suhtumist. Kuigi tee korrastamisel tuli keskkonnakaitselistest nõuetest lähtudes pikki pause teha, ei kurtnud kohalikud, et nende elu on segi paisatud ning nad ei pääse küllalt kiiresti koju. Kaebama ja ähvardama kippusid marjulised, kuigi neid oli varem korduvalt hoiatatud, et Palupõhja pääsemisega võib tekkida probleeme. 

Tõehetk saabub järgmisel kevadel

Geokärje paigaldamist juhtinud Aadi Elbrecht ütles, et algul oli see töö üsna harjumatu, kuid hiljem said mehed töövõtted kätte ja kõik läks ladusalt.

“Geokärg on küllalt raske, 10 meetrit pikk ja 2,5 meetrit lai. Tugevad mehed vedasid seda laiali ning sidusid kokku. Lõpuks saime kõik tehtud. Geokärg on paigaldatud geotekstiilile. Juhul, kui vesi hakkab üle tee jooksma, siis maksimaalselt 15 sentimeetrit viib pealt kildu ära, ülejäänu jääb kõik alles,” kinnitas Elbrecht.

Mõned päevad tagasi oli veeseis nii kõrge, et vesi tuli juba teeservani. Robert Oetjen looduskaitseühingust Kotkas ütles, et tänavune suurem veeseis on umbes 30 sentimeetri võrra tagasi tõmbunud. Kui vesi on kõige kõrgem, katab see ikkagi ka tee, vana tee pinnasel oli vett kõige rohkem umbes 70 sentimeetrit. Teed on  praegu 50 sentimeetri võrra tõstetud.

“Suurvee tõenäosus on umbes kaks korda saja aasta jooksul,” märkis Tartumaa metsaülem Toomas Haas. Tema sõnul on Palupõhja tee peaaegu igal kevadel vee all olnud, kuid vett on seal peal olnud nii vähe, et pääseb autoga läbi, nagu ka tänavu märtsi lõpus ja aprilli alguses.

RMK maaparandaja Rein Kilgi kinnitusel saabub esimene tõehetk järgmisel kevadel suurvee ajal, siis on ka näha, kuidas tee vastu peab ja kui palju killustikku vesi minema viib. Tuleva aasta juulis on selge ka tee lõplik kvaliteet.  

Mahuvad mööda küll

Robert Oetjen oli kõige rohkem mures, kas buss ja sõiduauto ikka üksteisest mööda mahuvad. Tema sõnul pidi tema abikaasa kord sõiduautoga pea kilomeetri tagurpidi sõitma, enne kui prügiveoauto mööda mahtus. Ristsaare sirgel pole probleemi, seal on palju möödasõidutaskuid. Aadi Elbrecht julgustas kõiki,  et seal, kus on pandud geokärg, ei vaju teelt ära ka üsna serva sõites. Kriitiliseks läheb olukord soolõigul, kus pole geokärge, eriti pärast Sillaotsa matkaraja parklat Puhja valla piirist kuni peaaegu Kahuni välja. Ja kindlasti vajub tee hooldamise käigus ka veidi laiemaks.

Mis puudutab kiirusepiiranguid, siis kinni sõitmata killustik esialgu suuri kiirusi arendada ei lubagi. Kiirusepiirang tuleb eraomanike nõudmisel nende maale. Paekild laguneb päris kiiresti, kevadeks on pealmine kiht juba katki sõidetud ning siis läheb ka liikumine sujuvamaks.

Kuidas toimivad uued geokärjelõigud, selgub hiljem. Geokärg on projekteeritud sellepärast, et tee sõiduosa säiliks. Kui tulebki väga suur üleujutus, siis saab teed üsna lihtsalt taastada, vedades uue kattekihi peale.

Robert Oetjen märkis, et korda tehtud tee annab ka nende tegutsemisele hoopis uue perspektiivi. RMK looduskaitseosakonna peaspetsialist Kristjan Tõnisson rõhutas, et lähiaastatel saavad Alam-Pedja kaitsealal korda veel mitmed teed, mis parandavad oluliselt hooldustehnika lamminiitudele jõudmise võimalusi. Hiljuti võeti vastu Kärevere-Ihamakingu tee.

Nii Puhja kui ka Laeva valla esindajad on tänulikud RMKle ning ehitajatele, et mõlema valla territooriumile jääv Palupõhja tee lõpuks korda on saanud.

Palupõhja tee esimene projekt valmis aastal 1966 ja tee ehitati valmis umbes viie järgneva aasta jooksul.

Laeva-Palupõhja tee

*Rekonstrueerimistööd algasid 2011. aasta detsembris

*Uuendati 10,63 km ulatuses teekatet

*Rajati 45 uut mahasõitu

*Paigaldati 29 veevoolu truupi

*Puhastati kraavid setetest

*Laeva-Palupõhja tee on 11,3 km pikk

*Töid tegid Hanso MK OÜ ja Teearu Grupp OÜ

i

HELVE LAASIK

</span>