Kümmekond aastat tagasi räägiti palju sellest, et vaja on välja vahetada oma kodutelefon, kuna toimus telefonside digitaliseerimine. Uue aastatuhande esimesel aastal kuulutas NMT mobiilsidevõrgu sulgemine analoogajastu lõppu mobiilsides. Paar aastat tagasi muutus massiliseks fotograafia digitaliseerumine. Kui täna veel räägitakse digifotokast, siis enam ei räägi keegi digitelefonist. Oluline ei olegi tehnoloogia, vaid see, mida uued tehnilised võimalused tarbijale pakuvad.
Analoogiajastu on tasapisi lõppemas ka televisioonivallas. Erinevalt paljudest mõtteavaldustest ei tähenda see aga ei telerivaatamise tasuliseks muutumist ega pealesunnitud väljaminekuid. Just tavalise katuseantenniga vastu võetav televisioon on erinevalt kõigist teistest kuumaksuga platvormidest (satelliit-TV, kaabel-TV, IPTV jt.) inimestele ainus võimalus TASUTA kodumaiseid telekanaleid vaadata. Ja selleks jääb see veel väga pikaks ajaks, ainult selle erinevusega, et koos digitaliseerumisega suureneb tasuta vaadatavate kodumaiste telekanalite arv.
Hüppeline areng
Üleminekut digitaaltelevisioonile võib tänu suuremale kanalite arvule, paremale pildi- ja helikvaliteedile, elektroonsele saatekavale, erinevates keeltes subtiitrite ja heli ning pildi formaadi valikule ning muudele uutele võimalustele sisuliselt sama suur areng kui kunagi oli raadioringhäälingule pildi lisamine. Või vähemalt sama suur muutus, kui must-valgest televisioonist sai värviline. Nii nagu värvitelevisiooni tulekuga, nii tuleb ka nüüd uute võimaluste nautimiseks koju üks uus aparaat ehk digiboks või siis sisseehitatud digiboksiga teler soetada. Meie naabrite soomlaste kogemusest on teada, et see on hea vihje ka jõuluvanale ? oluline osa digihüppest tehti seal just jõulude ajal.
Esimesed pääsukesed ETV ja Kalev Sport on kohal
Ka riik on astunud esimesed sammud digiringhäälingule ülemineku kiirendamiseks. ETV on digieetris selle aasta kevadest. Oktoobris väljastati ringhäälinguload uutele kodumaistele telekanalitele ? juba eetris olevale Kalev Spordile ning hiljemalt märtsis lisanduvatele TV6-le ja Kanal11-le. Suvel on oodata ka ETV teise kanali käivitumist. Kõik need kanalid jõuavad kõigi Eesti televaatajateni tasuta ning seda ainult maapealse digi-TV vahendusel. Analoogformaadis selline võimalus lihtsalt puudus.
Palju on kurdetud selle üle, et Kanal2 ja TV3 pole digieetris. Fakt on see, et selleks ei ole tegelikkuses pikka aega olnud mingit takistust. Juba üle aasta on olemas kõik vajalik nende kanalite digitaalseks leviks, kuid kahjuks on eratelekanalid seni keeldunud oma programmide levitamisest. Ei tasuga ega tasuta. See on üsna kummaline, sest analoogtelevisiooni lõpetamisega väheneks telekanalite omakulud telepildi edastamiseks kuni 10 korda. Ka ei ole paralleelselt analoog- ja digiformaadis pildi edastamiseks telekanalitel vaja teha mingeid lisainvesteeringuid, sest vastasel juhul ei saaks nad ju levida digitaalsetena ei satelliidil, kaabelvõrgus ega IPTV võrkudes.
Digile üleminekuks annab lisajumet ka riigi kava vabastada erakanalid iga-aastasest mitmekümnemiljonilisest ringhäälinguloa tasust. Sisuliselt võidavad eratelekanalid digile üleminekuga oma tänase kasuminumbriga võrreldava summa. Või rohkemgi. Lisaks tekib neil esmakordselt viimase 15 aasta jooksul võimalus käivitada uusi telekanaleid, mis veelgi nende reklaamikäivet kergitavad. Milles siis asi, võiksime me televaatajana nende käest küsida.
Ajaga kaasa
Praegu jõuavad maapealse leviga digitaaltelevisiooni 22 telekanalit 97 protsendi Eesti kodudeni, Jõgevamaal on digi-tv õhu kaudu vaadatav juba 95 protsendis kodudes. Hiljemalt suveks aga ulatub Eesti kanalite leviala kõikjale üle kogu riigi territooriumi. Seega, selleks et vaadata juba kolme kuu pärast kolme tasuta teleprogrammi asemel kuut-seitset tasuta kodumaist telekanalit, tuleb lihtsalt ajaga kaasas käia ning natuke oma kodust tehnikat uuendada.
Täpselt nagu nõudis ajaga kaasaskäimine paarkümmend aastat tagasi seda, et kolikambrisse rändaks must-valge pildiga, kanalivahetuseks näpitstange nõudnud telepurk ning teeks ruumi värvilist pilti näitavale telerile. Telekat pole seekord vaja ära visata – digiboks (mida paljud millegipärast zuumboksiks nimetavad) on seekord võrreldamatult väiksem väljaminek.
Indrek Lepp,
AS Levira juhatuse liige
