Akadeemik Ariste teaduslikust pärandist andis ülevaate Tartu Ülikooli dotsent Tõnu Seilenthal, kes ütles, et kõige olulisem on Paul Ariste tegevus õppejõuna uute spetsialistide ja rahvuslikult mõtlevate inimeste koolitajana. “Oma aspirantidele andis ta edasi teadmised ja eluoskused, selgitas, kuidas inimestega suhelda. Ta toonitas vajadust armastada oma rahvast ja kultuuri. Oma rahulikul ja vaiksel moel tegi Paul Ariste palju teiste rahvaste integreerimiseks eesti kultuuri,” märkis Seilenthal.
Paul Ariste kunagistest aspirantidest esines konverentsil Mordva pealinna Zaranski Ülikooli filoloogiateaduskonna dekaan professor Mihhail Mosin, kes märkis, et Paul Ariste oli paljude hinnangul väljapaistev isiksus soome-ugri keelte uurimisel. “Mul on väga hea meel, et mind kutsuti Eestisse Paul Ariste 100. sünniaastapäeva tähistamisele,” ütles professor Mihhail Mosin.
Udmurdimaalt oli konverentsile saabunud Paul Ariste endine aspirant Mihhail Atamatov, kes 11 aastat tegeles teadustööga ning pärast seda pühendas end õigeusule ja töötab Izevski piiskopkonnas protodiakonina. Mihhail Atamatov tunnistas, et õigeusuni jõudis ta just Ariste kaudu.
Tartu Ülikooli doktorant, komi Nikoliai Kuznetsov rääkis Paul Aristest kui komi keele ja kultuuri uurijast. Teemal “Paul Ariste ja Vadja” pidas ettekande Tartu Ülikooli dotsent Heinike Heinsoo.
Torma kodu-uurija Toivo Õunapuu rääkis Paul Ariste elust tema sünnikülas Rääbisel. Toivo Õunapuu oli koostanud ka näituse, kus sai vaadata Paul Ariste elu ja tegevust tutvustavaid fotosid ja dokumente. Näiteks oli võimalik vaadata Ariste Tartu Ülikooli lõpudiplomit aastast 1931.
“Mina mäletan kohtumist Paul Aristega omaaegses kolhoosiklubis lõppenud sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Kui Paul Ariste oli tervise juures, külastas ta Rääbise küla igal aastal, ” jutustas Rääbise külavanem Rain Tarum.
“Kevadel läheme koos kaasõpilastega Rääbise külla talgutele,” lubas Torma Põhikooli üheksanda klassi neiu Katrin Tähepõld, kelle lemmikaineks koolis on emakeel ja kirjandus.
Kuulsa keelemehe järeltulijatest viibisid konverentsil pojatütar Anu Ratiste, pojapoeg Henri Ariste ja Anu Ratiste poeg Marek.
“Väga meeldiv, et Torma rahvas peab vanaisa mälestust au sees ja korraldas tema juubeliks konverentsi,” ütles Anu Ratiste, kes on samuti erialalt filoloog. “Pole võimatu, et ka minus tärkab kord tõsisem huvi keelte vastu,? ütles koolipoiss Marek Ratiste. Ariste järeltulijad kolmandast ja neljandast põlvest lubasid Torma-maile tagasi tulla 1. septembril, mil Rääbisel avatakse Paul Ariste mälestuskivi.
JAAN LUKAS
