Keskmine palk tõusis 2013. aasta esimeses kvartalis 900 euroni. See on 6,3 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Seega on palgakasv esimeses kvartalis oodatult kiirenenud.
Meie ootasime seitsmeprotsendist palgakasvu ning ega tegelik palgakasv sellest palju maha ei jäänudki. Ilma ebaregulaarsete lisatasude ja preemiateta suurenes kuupalk 6,5 protsenti ning tunnipalk koguni 9,1 protsenti.
Sektoriti on palgatõus üsna laiapõhjaline, hõlmates ilmselt rohkem inimesi kui varem. Tarbijate ostujõu suurenemise seisukohalt on see positiivne. Kõige kiiremini on palgad kasvanud kinnisvarasektoris (14 protsenti), mis on ilmselt seotud kinnisvara hinna tõusu ja tehingute arvu kasvuga selles sektoris. Info ja side valdkonnas on palgakasv huvitaval kombel veidi aeglustunud, kuigi see on viimastel kvartalitel kõige jõudsamini edenenud majandusharu. Esimeses kolmes harus – infos ja sides, energeetikas ja finantssektoris – on keskmine palk peaaegu võrdsustunud, vahed on väga väikesed ja selget liidrit enam pole.
Majanduse tervisele on positiivne ka see, et palgakasv era- ja avalikus sektoris oli võrdne. Kuigi eraldi võetuna oli palgakasv avalikus halduses keskmisest kiirem (9,4 protsenti).
Lõhede vähenemise seisukohalt on tervislik ka see, et kõige madalamate palkadega sektoris – muud teenindavad tegevused – oli palgakasv üks kiiremaid.
Palgakasv jätkub ka järgmistel kvartalitel. Kogu majanduses kokku oli keskmise palga kasv jätkuvalt suurem kui tootlikkuse kasv. Samas on mitmes sektoris palgakasvuga kaasnenud hõive vähendamine, ehk palk on kasvanud efektiivsuse arvelt – seda eriti märgatavalt finants- ja energeetikasektoris, aga ka töötlevas tööstuses ja hariduses.
Järgnevateks kvartaliteks ootame jätkuvalt umbes 7-protsendist palgakasvu jätkumist. Kuna inflatsioon on alanemas, siis paraneb veidi ka reaalpalga kasv.
Reaalpalga kasv kiirenes veidi juba esimeses kvartalis – eelmise kvartali 2,4 protsendilt 2,8 protsendile.
Koos hõive 1,4-protsendise kasvuga loob suhteliselt tugev palgakasv soodsa pinnase tarbimise kasvu jätkuks.
i
RUTA ARUMÄE, SEB majandusanalüütik
