Möödunud nädalavahetusel Palamusel toimunud XXV Theodor Lutsu (1896–1980) filmipäevadel vaadati mängu- ja dokumentaalfilme, mis jutustavad inimeste eluolust, tõekspidamistest ja püüdlustest erinevatest aegadel. Filmipäevi võib lugeda ka proloogiks tuleval aastal toimuvale Theodor Lutsu 125. sünniaastapäeva tähistamisele.
Sündmuse korraldaja Arne Tegelmann ütles Palamuse rahvamaja saalis sissejuhatuseks, et tänavune filmiprogramm on piisavalt mitmekülgne. „Meenutusi on kaheksakümnendate aastate elust Eestis, loomulikult ka Theodor Lutsust ja läbi ei saa ka Arvo Kruusemendi loominguta.“
Meenutati intervjuud Aksellaga
Filmidega seonduvat kommenteeris filmiloolane Jaak Lõhmus. Dokumentaalfilmi, kus Mark Soosaar usutleb Palamuse muuseumi klassitoas Theodor Lutsu leske Aksellat, näitamise eel ütles ta: „See vestlus toimus 1996. aastal. Pärast seda jäigi Aksella Luts Eestisse elama. Esimest korda naases ta välismaalt Eestisse veel nõukogude võimu aastatel ja sisenes Vanemuise tänaval majja, kus toona asus Riikliku Julgeoleku komitee (KGB) Tartu osakond ja ta olevat öelnud, kas ta siit välja ka saab.“
„Amatöör tähendab asjaarmastajat, nii siis inimest, kes asja armastab,“ lausus Jaak Lõhmus, juhatades sisse režissöör Indrek Kangro filmi „Professionaalne amatöör“, mis jutustab kirglikust filmiharrastajast Jaan-Jürgen Klausist, kes käesoleva sajandi esimese kümnendi lõpus tajus, et Tartus on elu liiga „korras“. Pole enam boheemlaslikku seltskonda ja aina vähemaks jääb nende kohtumispaiku.
Jaan-Jürgen Klaus püüab filmis jäädvustada kaduva maailma Tartu vaimu kandjaid.
Pärast režissöör Peeter Urbla mängufilmi „Ma pole turist, ma elan siin“ vaatamist küsis Jaak Lõhmus filmipäevadel osalenud noorematelt, kuidas nemad filmi mõistavad. Põhjus on selles, et film on valminud 1988. aastal ja käsitleb mõndagi, mis sellele ajajärgule omased: massiimmigratsioon Nõukogude Liidu aladelt, korterite vahetamine kui äri, millega võis selle aja seadustega vastuollu sattuda.
Koguneb huviliste seltskond
„Alates viiendatest Theodor Lutsu filmipäevadest olen osalenud kõikidel nendel sündmustel. Olen ka ise amatöörfilme teinud, kuid avalikkusele pole neid näidanud. Lutsu filmipäevadele on alati kogunenud stabiilne huviliste seltskond, kelle hulgast olen omal ajal leidnud mitmeid tuttavaid. Põnevust tekitas ka filmikonkurss,“ ütles Vooremaale Tarmo Toom, kes erialalt arvuti-spetsialist.
Filmi vaatamise rütmis möödus Palamusel ka pühapäev.
Mida on Theodor Lutsust õppida tänapäeva filmiloojatel? „Kindlasti on. Theodor Luts järgis oma loometöös rahvatarkust. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Nii tegi ta filme ka suure majanduskriisi, teise maailmasõja ajal ja Brasiilias, mis oli piisavalt vaene riik,“ ütles Jaak Lõhmus.
„Tuleval aastal on Theodor Lutsu 125. sünniaastapäev, mida kavakohaselt tähistatakse mitmes paigas: Palamusel, Tallinnas, Soomes Helsingis ja sündmust kajastab ka Eesti Televisioon,“ ütles Jaak Lõhmus.
JAAN LUKAS
