Tuntud filmilooja ja -produtsendi Theodor Lutsu (1896-1980) sünnipaigas Palamusel on tuleva nädala lõpus, 12.-13. augustini taas filmipäevad. Eesti filmimehe 100. sünnipäeva aastal, 1996. aastal, alguse saanud traditsioon jätkub.
Seekordsete filmipäevade programmis on suure tähelepanu all meie filmikooli – Balti Filmi- ja Meediakooli – üliõpilaste värskemad tööd.
Avaseansil linastuvad sel kevadel kooli lõpetanud noorte filmitegijate diplomitööd. Näeme Rebeka Rummeli, Tormi Toropi, Ulrike Brett Uukkivi jt oma loometeed just alustavate režissööride lühimängufilme.
Pühapäevasel viimasel seansil saab vaadata uute tulevaste tegijate, nüüdseks teisele kursusele jõudnud BFMi filmiüliõpilaste ja Viljandi Kultuuriakadeemia näitekunsti eriala esimese kursuse tudengite üheskoos valmistatud filmietüüde, mida tehakse samal nädalavahetusel Palamuse suvekoolis. Nii et noori filmitegijaid ning näitlejaid peaks augustikuu teisel nädalavahetusel Palamuse peal üsna palju näha olema.
Unt, Kiisk ja Lundver
Laupäevases programmis (12. augustil) on veel kavas maailmas praegu tuntuma Eesti nukufilmimeistri Riho Undi teosed. Riho Undi nukufilm “Isand”, mis on vändatud Friedebert Tuglase novelli “Popi ja Huhuu” ainetel, on linastunud mitmekümnel filmifestivalil ning pälvinud terve hulga auhindu. Palamuse publikuga tuleb kohtuma ka Riho Unt ise. Ta vastab küsimustele ning kommenteerib oma filme “Kevadine kärbes”, “Tagasi Euroopasse”, “Hing sees”, “Vennad Karusüdamed”, “Põhja konn” ja “Isand”. “Tagasi Euroopasse” peategelased on mäletatavasti Palamuselgi tuttavad tüübid Saamuel Pliuhkam ja tema kange eit.
Laupäeva õhtune viimane seanss Palamuse rahvamajas on pühendatud Eesti kõigi aegade viljakaimale filmimeistrile, Kaljo Kiisale, ning kaunile daamile, keda tihti on nimetatud meie siiani ainukeseks filmitäheks, Ada Lundverile. Tänavu möödus 50 aastat Eesti esimese katastroofifilmi “Keskpäevane praam” esilinastusest. Ada Lundveril, kes mängib selle filmi üht peaosa, oli tänavu veebruaris 75. sünniaastapäev. Kaljo Kiisa ja Juhan Smuuli “Keskpäevast praami” (Tallinnfilm, 1967) kommenteerib Jaak Lõhmus.
Eesti-Soome filmisild
Pühapäeva, 13. augusti esimesed seansid on pühendatud Soome-Eesti filmisillale. Kell 12 algaval seansil, märkega “Soome 100 – Eesti 100. Eesti jälg Soome filmis” linastub Valentin Vaala lavastatud “Niskamäe naised” (“Niskavuoren naiset”, 1938). Filmi stsenaariumi aluseks on Eesti päriolu Soome kirjaniku (hiljem ka poliitiku) Hella Wuolijoki (sünd Ella Murrik) samanimeline menunäidend. Filmi operaator on Eestist Soome asunud ingerlane Armas Hirvonen, kellel selle filmi tegemise ajal oli veel taskus Eesti Vabariigi kodakondsust tõendav pass, Soome riigi alamaks registreerus mees alles 1939. 1930. aastate esimese poole Eestis oli Hirvonen üks tublimaid filmioperaatoreid.
Teine pühapäevane film kannab märget “Soome 100 – Eesti 100. Soome jälg Eesti filmis” ning selleks on Theodor Lutsu lavastatud esimene Eesti helimängufilm “Päikese lapsed” (1932) – naivistlik lembelugu, mida on kena iga suvi uuesti üle vaadata.
Ja tänavused filmipäevad lõpetab programm “Uusi pildikesi filmikoolist”, s.o Palamuse suvekoolis valminud BFMi ja TÜ Viljandi Kultuurikadeemia üliõpilaste värsked harjutustööd.
Filmiseansid on nagu ikka, vaba sisspääsuga.
JAAK LÕHMUS
