Palamusel on kooliharidust antud juba 330 aastat: 1687. aastal alustas seal tegevust viieteistkümne õpilasega (kõik olid meessoost) köstrikool. Tähtsat haridusjuubelit tähistatakse sel laupäeval aset leidva Palamuse kooli kokkutulekuga.
Palamuse kool on olnud 330 aasta jooksul erineva pikkusega õppetsükliga ning kandnud mitut eri nime. Päris kaua aega tegutses seal näiteks kihelkonnakool, milles õppis ka noor Oskar Luts ja tema “Kevade” tegelaste prototüübid.
Keskharidust hakati Palamuse koolis andma 1956. aastal, nii et sellestki sündmusest sai hiljuti ümmargune arv aastaid mööda. Praegu kannab kool Oskar Lutsu Palamuse gümnaasiumi nime. Seal õpib 249 õpilast ja neid õpetab 34 õpetajat.
“Ehkki juubilar ehk Palamuse kool on juba 330aastane, on ta elus ja vägagi hea tervise juures,” ütles Palamuse gümnaasiumi direktor Kuuno Lille. “Meil on ilus ja korras maja, tublid õpetajad ja edukad õpilased. Tänavu lõpetab kooli viiekümne kaheksas keskhariduse omandanud lend.”
Direktori sõnul õpivad umbes pooled Palamuse kooli õpilased “neljadele” ja “viitele”, olümpiaadidel ja konkurssidel pistetakse aga edukalt rinda oma maakonna suurte linnakoolidega. Tänavu võitis Palamuse kooli võistkond aga näiteks Teaduslahingu, üleriigilise teadusvõistluse 7.-9. klassi õpilastele. See näitab, et loodusainete õpetamise tase on väga hea.
“Õpitulemused ei sõltu kooli suurusest, nagu mõned haridusreformi ideoloogid seda väita on püüdnud. Ka väiksemast koolist võib saada alla nii tugeva põhja, mis lubab edukalt jätkata õpinguid kõrgkoolis, rakenduskõrgkoolis või ametikoolis,” sõnas Kuuno Lille.
Sporditulemuste poolest on Palamuse kool samuti pidevalt maakonna kahe tugevama hulgas. Kool jääb alati silma ka võistlusel “Kaitse end ja aita teist”. Tänavu võitis kuues klass maakondliku võistluse ja esindab maakonda üleriigilisel jõuproovil.
Taidlus on koolis heal järjel. Tänavusuvisele noorte laulu- ja tantsupeole kandideeris kaks Palamuse kooli koori ja kuus tantsurühma ning kõik said ka peokutse.
Puhas rõõm
Direktor Kuuno Lille ja õppeala juhataja Jüri Toit tõdesid, et õppetöö kõrget kvaliteeti on hea hoida, kui on head õpilased, head õpetajad ja hea õpikeskkond. Edukad õpilased ongi õpetajatele puhas rõõm, aga märkimisväärne osa jõust kulub neil siiski selle peale, et tagant utsitada n-ö tagumist kümnendikku õpilastest – selle nimel, et ka nemad tulevikus endale ameti õppida võiksid ja elus hakkama saaksid.
“Meil on õppealajuhatajale ja õpetajatele pidevalt abiks sotsiaalpedagoog, logopeed, psühholoog ja eripedagoog,” ütles Kuuno Lille. “Nii on probleeme palju lihtsam lahendada. Kui tugispetsialistide teenust tuleks näiteks kord kuus sisse osta, võiks nii mõnigi probleem vahepeal üle pea kasvada. Meil on hea meel, kui abivajaja ise aru saab, et abi on kasulik vastu võtta. Paraku esineb ka juhtumeid, kui see tagasi lükatakse. See on valus hetk nii õpetajale kui ka tugispetsialistile.”
Viimastel aastatel on Palamuse kooli pedagoogide põlvkonnad jõuliselt vahetunud. Kuuno Lille, kes on ise Palamuse kooli vilistlane, sai päris pikka aega oma kunagiste õpetajatega koos töötada. Järgmisel õppeaastal on neist koolis alles võib-olla ainult üks.
“Teadsime ette, et meil selline põlvkondade vahetumise hetk tuleb, ja kartsime seda, aga oleme pensionile läinutele õnneks väärilise vahetuse leidnud,” sõnas Kuuno Lille.
Palamuse koolil on mitu pika elueaga traditsiooni, kaks neist Lutsuga seotud: Lutsule pühendatud kirjandusnädal ning abiturientide hulgast Tootsi ja Teele valimine. Pika traditsiooniga on ka sügispidu “Leib ja lilled”. Esimene sellise pealkirjaga sündmus, mida nimetati siis töö ja leiva austamise õhtuks, toimus juba 1972. aastal. Peol tänati kolhoositöödel abiks käinud õpilasi. Nüüd on sellest saanud pigem stiilipidu.
Tihe päevakava
Palamuse koolis ei käi ainult Palamuse valla lapsed. Valla piiri tagant tuleb kõige rohkem Saare valla lapsi, ent tullakse ka Tabivere ja Jõgeva vallast. Ka õpetajad ei ela enam kõik kohapeal. See on aja märk, et vahemaad on n-ö lühemaks jäänud ja inimesed ei pea enam paljuks veidi kaugemalt tööle sõita.
“Tänapäeval on maapiirkondades palju selliseid õpetajaid, kes peavad koormuse täis saamiseks kolme-nelja kooli vahet pendeldama ja päris oma kooli neil justkui polegi. Meie õpetajad on paremas olukorras: nad saavad meie kooli ikka oma kooliks nimetada,” kinnitas Kuuno Lille.
Tema sõnul peab kool andma peale teadmiste ka oskuse mõelda ja tarkuse otsustada. Ent kool on siiski alles esimene samm eluteel. Päris elus tuleb omandatud teadmisi ka kasutama õppida.
“Nii mõnigi õpilane poriseb tunnis, et ta mingeid asju pähe peab õppima. Aga mõned asjad tuleb tõepoolest pähe õppida, et tekiks baas, millelt loogiliselt edasi mõelda,” ütles Kuuno Lille.
Laupäevasel kooli kokkutulekul on tema sõnul tihe päevakava. Vilistlasele, kes ka varasematel kokkutulekutel käinud, on see juba tuttav: umbes samal viisil on kooli aastapäeva tähistatud ka viis, kümme ja viisteist aastat tagasi. Kes ajakava täpsemalt uurida tahab, leiab selle kooli kodulehelt.
Nagu mitmeks eelmisekski kokkutulekuks, valmis ka tänavuseks kooli aastapäevaraamat. Seekord on sellesse koondatud 1973-1994 Palamuse kooli kohta ilmunud ajaleheartiklid. Enamik neist pärineb kunagisest rajoonilehest Punalipp ja maakonnalehest Vooremaa, aga on ka Nõukogude Õpetajast/ Õpetajate Lehest ja teistest üleriigilistest lehtedest pärit tekste. Raamatu, milles on ka almanahhiosa, koostas kooli huvijuht Evelyn Merusk: temagi on Palamuse kooli vilistlane.
RIINA MÄGI
