Palamuse rahvamajas toimus Eesti Meestelaulu Seltsi IX poiste-solistide võistulaulmise Jõgevamaa eelvoor. Žürii liikmed kiitsid laulupoiste võimekust, püüdlikkust ja esinemisjulgust suurema publiku ees ning väikeste maakoolide aktiivset osalemist.
Žürii liige, Jõgeva kammerkoori dirigent Margus Kask märkis, et on Jõgevamaa poiste võistulaulmist hinnanud paljudel aastatel. „Aastatega on muutunud repertuaar ja see on kindlasti positiivne. Samuti on järjest sagedamini hakatud kasutama suuremat saateansamblit. Seetõttu on kogu kontsert vaheldusrikas.”
Sel korral esinesid tema sõnul poisid sedavõrd hästi, et žürii otsustas kõik saata järgmisesse vooru. „Osaliselt oli see võimalus seetõttu, et lauljaid oligi igas vanuserühmas üks kuni kolm. Loodan, et vähene osavõtt oli tingitud seekord koolivaheajast. Tunnistan, et poiste võistulaulmine on alati olnud väga hea, eriline ja vajalik sündmus.
On tõsi, et teatud õpetaja maneerid võivad kanduda ka õpilasele. Hea õpetaja suunab siiski õpilase tema enda rajale. Ka seekordsel võistulaulmisel oli selgelt näha oma teel kulgevaid noori muusikuid,” avaldas Kask arvamust juhendajate töö kohta.
Suured koolid jäid kõrvale
Žüriisse kuulunud Jõgeva muusikakooli direktor ja meeskoori Mehis dirigent Merike Katt märkis, et žürii hindas võistulaulmisel ennekõike laulu terviklikkust, eakohasust, häälematerjali, esinemisoskust ja lavatunnet.
Samas tegi Merike Katile muret, et osavõtjaid oli vähe. „Seis on nukker. Olen kindel, et laulvaid poisse on kordades rohkem kui sel päeval esinema tuli. Ehk avaldas oma mõju ka koolivaheaeg.” Esindatud olid väikesed koolid Siimusti, Sadala, Lustivere, kellele pakkusid konkurentsi Palamuse noored.
„Au ja kiitus õpetajatele, kes selle jaoks aega leidsid. Minu küsimus on: kuhu jäid maakonna suurte koolide Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Jõgeva Põhikooli õpilased? Et hoida tulevikus jätkusuutlikuna meestelaulu traditsiooni, siis on täna eriti tähtis pöörata suuremat tähelepanu poistelaulu edendamisele,” lisas Katt.
Poistele, kes esindavad Jõgevamaad järgmistes voorudes, soovib ta aga julgust ja kindlust laval olemises.
„Esmalt tuleb leida lauluhuvilised poisid, kellele laulmine meelepärane tegevus. Seejärel leida sobilik laul, mis eelkõige poisile endale meeldib ja teda kõnetab. Sealjuures tuleb arvestada, et laul ka kuulajateni jõuab. Laulus tuleb leida olulised sõnumid ja pidepunktid, kuhu emotsioon viia. Kui kunstnik joonistab pilti, kasutab ta selles emotsiooni väljendamiseks erinevaid värvigammasid. Muusikas on selleks helid vastava dünaamikaga. Teksti edastamine laulmise kaudu käib läbi täpse diktsiooni. Kõige olulisem on poiste esinemisjulgus et laulu emotsionaalselt esitada,” ütles Sadala ja Siimusti kooli laulupoiste juhendaja Mare Talve.
„Alati on hea kaaslasi kuulata ja pärast arutleda, kas laul oli mõistetav, jõukohane, emotsionaalne ning mida ise esitamisel teistmoodi teeks. Milliseid kohti dünaamiliselt emotsionaalsemaks muuta, kuidas on paigas hingamine ja fraseerimine. Eks iga laulja on omanäoline ja arusaamad laulust erinevad. Ükski tulemus ei saabu ilma pingutuseta. Et laul kõlaks kenasti, on vaja seda mitut moodi katsetada ja leida õige variant,” lisas Talve.
Võistulaulmisel osalenud Lustivere põhikooli poiste juhendaja oli õpetaja Nele Kaev.
Ees ootab Lõuna-Eesti vahevoor
Üle-eestilise poiste võistulaulmise Jõgevamaa eelvooru koordinaatorina tegutses maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt.
„Minu ülesandeks oli õppeasutustele ja juhendajatele sündmuse info edastamine, samuti osalejate ankeetide kaardistamine, eelarve koostamine, žürii moodustamine, helitehnika planeerimine, osalejatele päevakohaste meenete leidmine ja tellimine. Koostööpartneriks kaasasin Palamuse Kultuuri, eesotsas juhataja Ehtel Valguga, kes moodustas korraldustoimkonna, kes seadis valmis rahvamaja ruumid ja korraldas päeva juhtimise,” selgitas Tutt.
„Tänan kõiki osalenud laulupoisse ja nende juhendajaid, võistulaulmise žüriid, Jõgeva valla haridusosakonna juhatajat Helle Kajastet, Ehtel Valku ja tema korraldusmeeskonda, kes aitasid igati kaasa võistulaulmise eelvooru toimumisele. Rahvakultuuri ja emakeele aastat esile tõstes väärib märkimist, et kõik poisid laulsid eesti keeles.”
Pille Tuti sõnul on Jõgevamaa osalenud kõigil üle-eestilistel poiste-solistide võistulaulmistel, mis toimivad üle aasta ja on ellu kutsutud selleks, et edendada ja propageerida poistelaulu.
Jõgeva valla asutuse Palamuse kultuur juhataja Ethel Valk ütles, et neile ei olnud see esimene kord poiste lauluvõistlust läbi viia „Tore, et selleks kohaks taas Palamuse rahvamaja valiti. „Kõik poisid olid tublid ja ootame huviga, kuidas neil järgmises voorus läheb. Väga hea, et traditsioonid lähevad edasi olenemata sellest, milline organisatsioon neid veab,” lisas Valk.
Poiste võistulaulmise teine vahevoor toimub 23.-24. märtsil Tartus Heino Elleri nimelises muusikakoolis, kuhu koguneb piirkondadest üheksas vanusegrupis 97 poissi.
„Lõuna-Eesti vahevoorus nii nagu maakondlikus eelvoorus esitab iga poiss laulu a cappella või saatega naturaalpillidel. Lauldakse mikrofoniga. Vahevoorust edasi pääsenud laulupoisid võistlevad lõppvoorus, kus esitakse laul juba koos sümfooniaorkestriga,” ütles Pille Tutt.
JAAN LUKAS
