Tänapäeval, mil kõike poest saada, kipuvad vanad käsitööoskused unustusse vajuma. Olustvere teenindus- ja maamajanduskool on üks paiku, kus sellele protsessile vastu seistakse. Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis saab praegu vaadata selle kooli tekstiilkäsitöö eriala õpilastöid.
Möödunud laupäeval üles pandud näitus kannab pealkirja “Olustvere villakirjad”, sest välja pandud esemed on enamasti tehtud villast või villasest lõngast.
“Villase kõrvalt võib siiski leida ka linast materjali,” ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli disaini ja käsitöö valdkonna koordinaator Ingrid Uus.
Osa näitusetöid on vilditud, osa telgedel või varrastel kootud, osa aga valminud iidset nõeltehnikat kasutades.
“Luust või puust nõela abil põimimise tehnika oli kasutusel siis, kui silmkudumist veel ei tuntud,” ütles Ingrid Uus.
Nõeltehnika on päris keeruline ja aeganõudev, ent selle abil valmistatud esemed on vastupidavad. Kui näitusel on väljas nõeltehnikas labakud ja mütsid, siis Ingrid Uusi sõnul on üks nende kooli õpilane suutnud valmis teha ka nõeltehnikas sõrmikud.
Olustvere tekstiiliõpilaste näituselt saab ideid, kuidas vanu esemeid taaskasutada ning eri käsitöötehnikaid kombineerida. Taaskasutuse näideteks on vanadest kampsunitest tehtud vested ja nutikalt valmistatud mänguasjad, tehnikate kombineerimise näideteks aga telgedel kootud sõbad, mis on läbi teinud vanutusprotsessi ja seejärel tikandiga kaunistatud.
Teevad ühistööd
“Vanutatud eseme ühtlasemale ja tihedamale pinnale on tunduvalt parem tikkida, kui vanutamata eseme pinnale,” ütles Ingrid Uus.
Tema sõnul on näitusel olevad suuremad vilditud vaibad valminud kahe-kolme õpilase ühisloominguna.
“Tahamegi, et õpilased harjuksid rühmatööd tegema ning üksteisega arvestama,” sõnas Ingrid Uus. “Tööd alustades teeb igaüks valmis kavandi. Ühistaiese aluseks võetakse kavand, mis rühma liikmetelt kõige enam hääli saab.”
Tänu sellele, et Olustvere koolil on oma õppetalu ja seal peetakse lambaid, saavad tekstiilkäsitöö eriala õpilased läbi teha kõik villaga seotud tööd — alates lamba pügamisest, villa pesemisest, kraasimisest, ketramisest ja kudumisest kuni villasele esemele lõppviimistluse andmiseni.
Ingrid Uusi sõnul lähtutakse Olustvere koolis õpilastööde tegemisel etnograafilisest materjalist ja pärandtehnoloogilistest oskustest, ent nende alusel luuakse siiski oma näoga esemed, mis võivad olla vägagi tänapäevase ilmega.
Olustvere kooli tekstiilkäsitöö õpilased on agarad oma teadmisi edasi andma. Palamuse näituse ülessaamise puhul tavalist avamistseremooniat ei korraldatudki, vaid viidi muuseumi klassitoas läbi pakutrüki õpituba, mida juhendasid esimese kursuse õpilased Merike Tani ja Kätrin Hanschmidt.
Motiveeritud õppurid
Kõigepealt näitasid nad huvilistele, kuidas valmistada trükipakk. Soovitud kujund kanti võimlemismati küljest lõigatud vahtplastitükikesele ja süvendati seda, kust vaja. Seejärel liimiti “tempel” puuklotsile, kaeti värviga ning trükkimine võis alata. Motiive võis trükkida linasele pearätikule, pinalile või kotikesele. Huvilisi igatahes jätkus. Õpituppa leidsid tee isegi mõned motomatkajad: Palamusel käis parasjagu rahvusvahelise motomatkajate kokkutuleku Jõgevatreff motoparaad.
“Meie kooli õpilased käivad üsna tihti avalikel üritustel käsitöötehnikaid ja –võtteid õpetamas,” kinnitas Ingrid Uus. “Sellest tõuseb koolile kasu ka: nii mõnigi õpitoas osalenu avastab enda jaoks meie kooli ja meie käsitööerialad ning temas võib küpseda soov meile õppima tulla. Meile tulevadki väga motiveeritud täiskasvanud õppurid, kes kas juba töötavad käsitöövaldkonnas või soovivad tulevikus sel alal tegutsema asuda. Meil õppides saadakse baasoskused, mida saab hiljem iseseisvalt täiendada.”
RIINA MÄGI
