Järjekorras juba kuuendat tulmenäitust avades tõi muuseumi varahoidja Reele Kuuse rõõmustava asjaoluna välja selle, et muuseumile esemeid, fotosid ja dokumente annetavate inimeste ja asutuste hulk on aasta aastalt üha kasvanud. Esimesele, 2003. aasta tulmenäitusele eelnenud aastal oli annetajaid näiteks 22, möödunud aastal aga juba 69. Ühtekokku annetasid 69 eraisikut ja asutust 612 eset, fotot, raamatut ja dokumenti. Kõigist neist ei saanud küll museaale: osa paigutati ka muuseumi teaduslikku abifondi ja käsiraamatukogusse, kus need on uurijaile paremini kätte saadavad kui muuseumi fondis. Käsiraamatukogus olevaid raamatuid saab näiteks koju laenutada. Ühtekokku koosneb muuseumi kogu hetkel 28 433 museaalist.
?Kuna annetajaid oli palju, saime näitusele panna igaühelt vaid ühe eseme,? ütles Reele Kuuse. ?Valikut tehes ei jälginud me seda, et igalt annetajalt saaks välja kõige olulisem annetus, vaid seda, et väljapanek saaks võimalikult vaheldusrikas. Kuna Palamuse muuseum täidab ka maakonna keskmuuseumi funktsioone, võtame vastu mitte ainult Lutsu, ?Kevade? ja Palamusega, vaid kogu maakonnaga seotud materjali.?
Anonüümsed üllatused
Kõigi muuseumile annetusi teinute nimed polegi Reele Kuuse sõnul teada: nii mõnigi inimene on palunud oma annetuse edasi anda tuttavatel või saatnud selle hoopis posti teel, soovimata oma isikut avalikustada.
?Ühe mulluseid huvitavamaid anonüümseid annetusi leidsime lihtsalt pakituna laua pealt,? ütles Reele Kuuse.
Pakis oli tsinkplekist tahvel, mis tähistas kunagi rätsepmeister Jorh Aadniel Kiire talu võimalikku asukohta Sääsküla mäel. Lisatud kiri andis teada vaid seda, et mõra tahvlil on tekkinud muruniiduki ette jäämise tagajärjel. Napile infole tuli lisa otsida muuseumitöötajatel endil. Ja õnneks leidsidki nad muuseumi talletatud materjali hulgast 1969. aastal Vooremaa eelkäijas, rajoonilehes Punalipp avaldatud artikli, milles on juttu sellest, kuidas Tartu Turismiklubi rahvamatkal osalejad selle tahvli nimetatud aasta 15. juulil paigaldasid. See toimus teekonnal Nava raudteejaamast Palamusele, mille käigus tutvuti Tootsi-lugudega seotud paikadega. Tahvli paigaldamisest informeeriti ka Jorh Aadniel Kiirt ehk Eesti NSV teenelist kunstnikku Ervin Abelit. Ega kedagi teist vist informeerida olnudki, sest erinevalt paljudest teistest Tootsi-lugude tegelastest Kiirel konkreetset prototüüpi ju arvatavasti pole.
Tsinkplekist tahvlit vaadates arvas orelimeister Aavo Saarva teadvat, kus see valmistatud on.
?Usun, et trükikojas. Olen kunagi trükikojas töötanud ja see tahvel meenutab söövitatud trükiplaati,? ütles Aavo Saarva.
Ta ise annetas koos kolleeg Mihkel Ploomiga muuseumile üle 300 orelidetaili, mis võimaldavad lõplikult valmis ehitada Carl Georg Thali poolt tõenäoliselt XIX sajandi lõpus valmistatud unikaalse koduoreli, mis paikneb praegu Palamuse muuseumi klassitoas. Orelidetailid päästis Nõos elanud Verner Kilk ühe elamu kõrvalhoonest prahi seest ning andis need Saarvale ja Ploomile üle. Kui orel lõpuni ehitada, saab sellel kontsertegi anda, laulusaate mängimisest rääkimata.
Vana lipp
Tähelepanuväärsemate näituseeksponaatide hulgas on veel näiteks Oskar Lutsu nimelise Palamuse Keskkooli lipp, mille vilistlased 29. novembril 1996 kooli aastapäevaaktusel koolile kinkisid. Paraku vananes see moraalselt juba kahe aastaga, sest kool nimetati 1998 ümber Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumiks. Käibel oli lipp siiski möödunud aasta novembrini, mil EELK Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga pühitses kooli järjekordsel aastapäevaaktusel uue, juba õige nimega lipu. Seegi on tellitud osalt vilistlaste annetatud raha eest: möödunud suvel toimus nimelt kooli juubelile pühendatud kokkutulek, millel koguti annetusi uue lipu soetamiseks.
Annetusi tuli muuseumile möödunud aastal kogu Eestist, aga ka Lätimaalt. Näiteks kinkis Läti sõsarmuuseumi, Kubalu Koolimuuseumi direktor Ivars Abajs enda koostatud vihiku materjalidega Läti NSV Riiklikus Noorsooteatris 1980. aastal esietendunud Lutsu ?Kevade? lavastuse kohta.
Näituse avamisele olid kutsutud kõik möödunud aastal muuseumile materjali annetanud. Need, kes kohal olid, said muuseumi direktorilt Arne Tegelmannilt tänukingituseks muuseumi värske voldiku ja muuseumi logoga meene. Kingitusi tuli vastu võtta aga ka direktoril endal. Palamuse kandi tuntud spordimees Ülo Kuusk kinkis muuseumile enam kui pool sajandit vanad nääriehted, millest ühel peal koguni viisnurk ning sirp ja vasar, maavanem Aivar Kokk Jõgevamaa vapiga keraamilise seinakella.
Eesti kooliajaloo talletamiseks ellu kutsutud Forseliuse Seltsi juhatuse liikmel Madis Linnamägil oli aga täita üks väga austav ülesanne: ta andis muuseumile üle Ignatsi Jaagu medali, mille muuseum pälvis mõistagi ei millegi muu kui kooliajaloo tulemusliku talletamise eest.
RIINA MÄGI
