Eile, 7. detsembril avati põhjalikult uuenduskuuri läbinud Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseum, mida huvilistel on võimalik alates tänasest külastada.
„Kõik need inimesed, kes on siin nende aastate jooksul töötanud, on unistanud sellest, kuhu me täna oleme välja jõudnud. See on olnud loomulikult huvitav, põnev ja kiire aeg. Tänane muuseumipere on kõik oma panuse andnud, igaüks selmoel, mis tema igapäevatöös muuseumis teha on,” ütles Palamuse O. Lutsukihelkonnamuuseumi direktor Arne Tegelmann oma kõnes.
KRC Ehituse juhatuse liikme Siim Kroodo sõnul on hea tõdeda, et sellises väikses ja looduskaunis kohas nagu Palamuse ehitatakse kaasaegseid ja uhkeid hooneid. „Palamuse muuseumi kompleksi ehitusprotsess kestis umbes kolmteist kuud ning see oli huvitav ja väljakutseid pakkuv kogu meie meeskonnale.Vana kihelkonnakooli hoone ehk „Tootsi koolimaja” restaureerimine oli põnev protsess ning kindlasti vürtsitas seda asjaolu, et tegemist on hoonega, mida kõik inimesed tegelikult Oskar Lutsu „Kevadest” teavad,” ütles Kroodo, kelle sõnul oli palju probleeme, mida ei osanud ette näha. „Vahepeal oli tõesti selline tunne, nagu Toots oleks siin kuskil otsapidi mängus, aga lahendasime kõik need korrektselt, Arnolikult, ära.”
Uhke lõpp juubeliaastale
„Palamuse ei ole kindlasti üks lihtsalt paik Eestimaal ja „Kevade” ei ole lihtsalt üks raamat raamaturiiulil. Ma arvan, et rohkem kui pooled eestlased on käinud kunagi siin kooliajal ja kindlasti on raamatut loetud ehk meil kõigil on mingisugused mälestused selle paiga, raamatu või tegelastega. Just neid väikeseid momente üritasimegi ekspositsiooni tegemisel taasluua,” sõnas produktsioonifirma Motor juhatuse liige Ott Sarapuu, kelle sõnul kasutati palju illustratsioone, mis loodetavasti taaselustavad mälupilte filmist või raamatust.
Kultuuriminister Indrek Saar märkis oma kõnes, et väga ilus on juubeliaasta lõppu tähistada sellega, et oleme saanud endale ühe uue ja uhke hoone ning hoolimata sellest, et see on uus, on juba saanud muinsuskaitse tunnustuse sellega, et uus hoone sobitub hästi keskkonda.
Piisavalt Tootsilikku koerust
„Eks vist tänapäeval ongi nii, et kui tahame meile olulist lugu jutustada, siis peame kogu aeg mõtlema, et loo jutustamise juures kasutaksime võimalikult palju neid kaasaegseid lahendusi, mis tooksid ka noored inimesed selle loo juurde. Et see ei jääks millekski, mida meie kanname endas, aga mis noortele millelgipärast kaugeks jääb,” sõnas kultuuriminister ning lisas, „siis tuleb alati püüda leida kaasaegseid lahendusi ja täna siin võime näha, kuidas need kaasaegsed lahendused on kõige paremal viisil kasutusele võetud ja vana uuega koos uue elu ja hingamise saanud.”
Oma kõnes puudutas kultuuriminister ka „Kevadet”. „Masoovin, et meil rahvana oleks piisavalt palju seda sama armastust, millest Lutsoma lugudes rääkis, sellist mõistmise poolt kajastas kindlasti õpetaja Laur.Aga et teiselt poolt ei oleks me liiga tõsimeelsed nii nagu aeg-ajalt kipumeolema, vaid et meis oleks piisavalt palju koerust nii nagu Tootsis, et suudaksimeka keerulisemaid hetki huumoriga võtta.”
DEIVI SUISTE
