Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis avati juuli alguses Janis Cimze elu ja tegevust tutvustav näitus. Cimze panus Eesti ja Läti kultuuri- ja hariduslukku on hindamatu: tema juhitud koolmeistrite ja köstrite seminaris said hariduse paljud meie ja lõunanaabrite tunnustatud muusikud, heliloojad, ühiskonnaelu tegelased, kirikuõpetajad, kirjanikud ja ajakirjanikud.
Janis Cimze (1814–1881) sünnist möödus 3. juulil 205 aastat. Viis aastat tagasi, väärika koolimehe 200. sünniaastapäeva paiku, valmis Valga muuseumi eestvõttel teda tutvustav näitus, mis nüüd Palamusele jõudis. Kümnele roll-up stendile on koondatud Cimze elutööd tutvustavad tekstid, ent sealt leiab ka huvitavaid dokumente ja fotomaterjali.
Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar tegutses aastatel 1839–1849 Valmieras, seejärel Valkas. Janis Cimze juhtis õppeasutust selle asutamisest peale kuni oma surmani, ühtekokku 42 aastat. Seminari asutamise vajaduse tingis 1819. aastal vastu võetud talurahvaseadus, mille kohaselt tuli iga 1000 hinge kohta rajada üks külakool ja igas 2000 meeshingega kihelkonnas kihelkonnakool. Seadus ei tahtnud nimelt esiotsa töötada, sest valitses suur puudus õppevahenditest ja sobivatest koolihoonetest, kuid veelgi enam haritud koolmeistritest. Just neid, aga ka köstreid (kirikuõpetaja abilisi) ning koguduste organiste hakkaski koolitama Liivimaa rüütelkonna asutatud seminar.
Lätis Rauna kihelkonnas sündinud Janis Cimze valmistas end seminari juhtimiseks ette Saksamaal Weissenfelsi õpetajate seminaris ja Berliini ülikoolis. Oma töös rakendas ta nimekate saksa pedagoogide Adolf Friedrich Diesterwegi ja Ludwig Erki põhimõtteid. Oluline on märkida, et Cimze seminaris õpetati tulevastele õpetajatele koorijuhtimist ja rahvalaulude harmoniseerimist.
Neljandik eestlased
Cimze seminari täieliku kursuse lõpetas 479 kasvandikku, kellest umbes neljandik olid eestlased. Lisaks köstritele ja koolmeistritele tuli sellest õppeasutusest terve rida pastoreid, heliloojaid, koorijuhte, kirjamehi ja avaliku elu tegelasi. Eestlastest said Cimze seminaris hariduse näiteks sellised esimese eesti ärkamisaja tegelased, nagu Carl Robert Jakobson, Ado Grenzstein, Anton Jürgenstein, Joosep Kapp, Aleksander Kunileid, Aleksander Läte jt.
Cimzet peetakse Baltimaade koorilaulutraditsiooni peamiseks rajajaks ning ka esimesel eesti laulupeol osalenud koorid valmistasid suuresti ette just tema käe all õppinud köstrid ja koolmeistrid. Nüüd, mil tähistame laulupeotraditsiooni 150. aastapäeva, on seda õige aeg meenutada. Palamuse kontekstis tasub märkida, et ka Palamuse omaaegne köster-koolijuhataja Alexander Georg Nieländer (1844–1917), keda peetakse Lutsu „Kevade“ Julk-Jüri prototüübiks, oli õppinud Cimze seminaris.
Kui üldiselt ei pooldanud Cimze, et tema pedagoogilise õppeasutuse kasvandikud mõnele teisele erialale tööle läksid, siis teatud juhtudel pidas ta seda siiski mõistlikuks. Seminari 1846. aasta lõpuaktusel peetud kõnes ütles ta: „Kui te leiate, et mõni teine tegevus on teile armsam /…/ ja see õnnestab teid rohkem kui õpetamine, ja kui see kõrvalekallutav tunne muutub püsivaks, siis teie ei ole oma rahva poolt kutsutud õpetajaks saama. Siis minge ja tehke ruumi teistele.“
Külalised Lätist
Janis Cimze suri 1881. aastal ja on maetud Luke koguduse kalmistule. Sinna püstitati 1888. aastal talle mälestussammas. Cimze seminar tegutses pärast tema surma veel kuus aastat, seejärel muudeti see köstrite kooliks, mis aga varsti suleti.
Kui näituse koostanud Valga muuseumi esindus avamise ajaks Palamusele ei jõudnud, siis mõnevõrra kaugemaid külalisi oli kihelkonnakoolimuuseumi rahval tol päeval võimalik võõrustada küll. Lätiski on nimelt mõned kooliteemalised muuseumid, üks näiteks Kuramaal Dundagas ja teine Gulbene piirkonnas Druvienas. Druvienast saabusidki külla sealse koolmuuseumi direktor Kristīne Krama ning Druviena elulaadikeskuse töötajad Velga Černoglazova ja Viktors Černoglazovs.
Kristīne Krama on muuseumijuhi ametis olnud vaid paar kuud. Palamuse värskelt uuendatud muuseumikompleksist oli ta suures vaimustuses. „Kõik on ilus, huvitav ja perfektne ning sisse on toodud noori köitvat interaktiivsust,“ tõdes Krama ja lisas, et Druviena koolmuuseum näeb välja enam-vähem selline, nagu see oli 1966. aastal, kui muuseum avati. „Ühest küljest on see kurb, teisalt on sellisel autentsel vanal õhustikul oma väärtus. Kunstnikud, kes vahel meie juurde satuvad, on majast näiteks vaimustuses,“ ütles Kristīne Krama.
Janis Cimzele pühendatud näitust saab Palamuse muuseumi vanas kihelkonnakoolis vaadata 30. juulini.
RIINA MÄGI
