Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumis algas tänavune aasta tavapäraselt, st Oskar Lutsu sünniaastapäeva tähistamise ja tulmenäituse avamisega. Viimane annab ammendava ülevaate materjalidest, millega muuseumi kogud möödunud aastal täienesid.
Muuseumi varahoidja Reele Kuuse sõnul annetati muuseumile 2012. aastal 162 museaali. Esmaspäeval muuseumi ärklisaalis avatud näitusele kõik neist ei mahtunud, küll aga enamik.
Muuseumile annetatavad materjalid on alati silma paistnud oma sisulise ja vormilise mitmekülgsusega. Erinevalt varasematest tulmenäitustest on seekordsel eksponaadid teemade kaupa rühmitatud.
Kooliteemaliste eksponaatide jaoks on ärklisaali sisustatud väike klassiruum õpetajalaua ja kahe koolipingiga. Viimastest oleks justkui äsja tõusnud seitse õpilast, kellest üks tegeles arvutamise, üks käsitöö, üks kirjandi kirjutamise, üks meediaõpingute, üks almanahhi koostamise, üks esimese klassi õpilasele vajalike teadmiste omandamise ja üks metsandusõpingutega.
“Praegusel ajal tahetakse ikka, et külastaja näitusel ka ise midagi teha saaks,” ütles Reele Kuuse. “Kirjandikirjutaja koht ongi siin selleks valmis seatud, et igaüks, kes soovib, võiks maha istuda ja vabalt valitud teemal oma mõtteid kirja panna. Kõik kirjandid hoiab muuseum alles ning kindlasti leiame ka koha, kus need ette lugeda.”
Miniatuursesse klassituppa on ära mahutatud muuseumile annetatud õppevahendid, koolielu tutvustavad fotod, uurimustööd, koolieluga seotud meened ja õpilaste tööd. Kooliteema oli möödunud aastal eriti “kuum”, sest Palamusel koolihariduse andmise algusest möödus 325 aastat.
Ikka Luts ja “Kevade”
Järgmine näituseosa on pühendatud Oskar Lutsule, kelle 125. sünniaastapäeva möödunud aasta alguses tähistati. Seetõttu leidis Palamusel aset rida Lutsust inspireeritud sündmusi ning nendega seotud materjalid on nüüdseks jõudnud muuseumi kogudesse. Viimased täienesid mullu ka mõnede Lutsu-teemaliste ajaleheartiklite ja karikatuuridega.
Lutsu tuntuima teose “Kevade” esmatrüki ilmumisest möödus mullu sada aastat. Seoses sellega korraldas Eesti Lugemisühing üle-eestilise konkursi “Minu kiri “Kevade” tegelasele.” Sellele laekunud tööd annetas ühing muuseumile. “Kevadele” pühendatud näituseosast leiabki mõned kirjanäidised, samuti fotod, millel kujutatud kaadrid filmidest “Kevade” ja “Suvi”, ning 1935. aastal trükitud “Kevade” esimese osa ühe eksemplari.
“Eestikeelsete “Kevade” väljaannete hulgast oli selle trüki näidis meie kogus senini ainsana puudu,” ütles Reele Kuuse.
Lutsu ja “Kevadega” on tugevasti seotud ka järgmine, teatriteema: möödunud aasta jooksul toodi Palamusel nimelt välja terve rida Lutsust ja tema teostest inspireeritud lavastusi. Peale neist säilinud materjalide leiab näituse teatriosast Rait Avestiku koostatud mahuka trükise “Eesti kooliteater. 30 aastat festivale” ning muudki huvitavat.
Veel leiab näituselt märksõnade “rõõm” ja “maa” alla koondatud materjali. Esimesse jaotusse on koondatud sõprusmuuseumidelt saadud meened, pulmafotod (vanimad mullu lisandunud museaalid ongi perekond Neufeldti pulma- ja muud fotod) jms, teises jaotuses võib näha maaelu ja maatöödega seotud materjale.
Päästeti hävingust
Põnevaks puändiks näitusele on see kraam, mis säilinud Luua klubi kunagisest filminäitamisruumist.
“Möödunud aasta aprilli alguses helistas muuseumi Luual elav kauaaegne pedagoog ja kodu-uurija Linda Põder ning andis teada, et sealse klubi remonditööde järg hakkab jõudma kunagisse filmituppa ehk kinomehhaaniku tööruumi, kus leidub nii mõndagi huvitavat ja säilitamisväärset,” meenutas Reele Kuuse. “Võtsimegi ette käigu Luuale ning tõime sealt ära kinoprojektorid ja muud töövahendid, filmiplakatid ja kinonäitamise päevikud. Jäädvustasin filmitoa remondieelse seisu ka fotodele. Luua filmitoa lugu on hea näide sellest, kuidas kogukonna aktiivsus aitab päästa olulisi ajalookilde.”
Et näitusekülastaja paremini aimu saaks annetuste geograafiast, märkis Reele Kuuse ühele kooliatlase kaardile annetajate elukohad ja pani kaardi näitusele välja. Kõige enam annetajaid oli mõistagi Jõgevamaalt, kaugemad annetused tulid aga Lätist, Leedust ja Saksamaalt.
“Muuseum soovib kohaliku kogukonnaga edaspidigi koostööd teha,” ütles Reele Kuuse. “Muuseumisse on endiselt oodatud kohalikku elu ja inimesi, kooliajalugu ning Oskar Lutsu ja tema loomingut puudutavad trükised, esemed ja fotod. Annetatud museaale kasutatakse kodu-uurimuslike ja õpilastööde koostamisel ning neid eksponeeritakse ka näitustel ja muuseumide internetipõhises andmebaasis MuIS.”
Huvi muuseumi kogude vastu on Reele Kuuse sõnul päris suur. Kõige sagedamini küsitakse oma suguvõsa puudutavaid andmeid, samuti materjale siinse kandi talude, mõisate ja koolide, Oskar Lutsu elu ja loomingu ning muuseumi ajaloo kohta. Isegi omaaegse riietuse ja soengute kohta on materjale küsitud.
“Mida täiuslikumad on muuseumi kogud, seda paremini saame huvilisi aidata,” ütles Reele Kuuse.
Tulmenäitus, mis kannab juba üheteistkümnendat järjekorranumbrit, jääb avatuks 1. veebruarini.
i
RIINA MÄGI
