Lapsepõlves unistatakse ikka muinasjutulistest asjadest: üleloomulike võimete omamisest, aardekirstu väljakaevamisest, oma printsi või printsessiga õnne leidmisest. Jõgevamaa noored tantsijad said aga üleeile olla tõepoolest osalised muinasjutus, täpsemalt tantsumuinasjutus, mis mängiti maha Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi staadionil sadade pealtvaatajate ees.
MTÜ Sokuturi korraldatud Jõgevamaa laste ja noorte tantsupäeval “Elu kui muinasjutt” lõi kaasa umbes kuussada tantsijat, kelle etteasted olid põimitud ühtseks looks. Muinasjutuainelistes vahestseenides astusid üles väikesed liblikad, Buratino ja papa Carlo, Väikevend, Karlsson ja Majasokk, karupoeg Puhh ja Notsu ning Nukitsamees koos Kusti, Iti, Metsamoori, Mõhu ja Tölpaga. Tribüünil istuv rahvas vaatas lõpuks juba päris suure huviga jalgpalliväravast ehitatud väikese majakese poole: et milline värvikas tegelane sealt siis nüüd välja tuleb.
Palamuse amatöörteatri näitlejatest ja kohalikest noortest näitemänguhuvilistest muinasjututegelaste vormimisel tulid appi Vanemuise teatri Palamuselt pärit grimeerija Erle Vannus ja sama teatri kostüümiladu. Peoplatsi nutika kujunduse oli aga välja nuputanud MTÜ Sokuturi liige Valdi Reinas.
Teisest jalgpalliväravast ehitatud varikatuse all oli koha sisse võtnud Jõgeva muusikakooli rahvapilliansambel Tuustar, kes esitas oma lugusid siis, kui tantsijad parasjagu platsile või platsilt ära liikusid. Lood olid nii kaasakiskuvad, et nende saatel oleks võinud publik tantsu lüüa, kui neil selleks ruumi oleks olnud. Paraku polnud: seitsmesajale inimesele mõeldud ajutine tribüün oli tihedalt rahvast täis. Oma paarsada inimest, kes sinna ei mahtunud, jälgis pidu ka väljaku äärest.
Tegime ära!
Ehkki noortel tantsijatel oli selja taga pikk proovipäev kuuma päikese all, jätkus neil särtsu ka peotantsude ajaks. Lõputantsu ajaks koondusid ühe kooli või ühe piirkonna tantsijad suurematesse ringidesse ning nende näoilme ja kehakeel ütlesid: me tegime selle ära ja see oli vahva! Tribüünil istunud publik ei pidanud aga paljuks noori tantsijaid, nende juhendajaid ja lavastusgruppi peo lõppedes püsti tõusmisega tänada. Ja mida paremat saaks veel kultuuripärandi aastal juhtuda kui see, et noored pärandikandjad annavad vahva etenduse ja täiskasvanud pärandihuvilised seda nautima tulevad.
“Tõesti vahva pidu oli,” kiitis Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. Meelelahutusettevõtja Aimar Pihlak lisas, et kui mõnel tantsupeol toimib põhimõte, et ise tantsime ja ise ka vaatame, siis sellel peol oli publikut meeldivalt palju.
“Tore, et maakonna tantsunoored meie staadioni veel tasasemaks tantsisid,“ ütles Palamuse gümnaasiumi direktor Kuuno Lille muiates. “Eriti hea meel on mul selle üle, et kuuendik peol osalenud tantsijatest oli meie koolist.”
Peo kordaminekule kaasa aidanute kohta sobis lõpus hästi koolikirjanditest tuntuks saanud väljend: olid väsinud, aga õnnelikud.
“Kõige raskemad olid need hetked, kui kõik tantsijad korraga platsil olid,” ütles peo lavastaja, Palamuse gümnaasiumi logopeed ja mitme tantsurühma juhendaja Sirje Kiis. “Suurte tantsupidude ajal lihvitakse kõiki rühmi hõlmavaid ühistantse nädal aega, aga meil sellist aega võtta polnud. Samas ei tahtnud me ühistantse ka ära jätta.”
Ühtne lugu
Palamuse tantsupäeva korraldajate mõte oli algusest peale selline, et peost peab tulema mitte üksikutest numbritest koosnev kontsert, vaid ühtne lavastus. Nii on huvitavam nii tantsijatel kui ka publikul ning nii saab pidu ka tempokam.
“Paar ootamatut seisakut meil küll tuli, üks näiteks sellepärast, et noormeestel ei jäänud kahe etteaste vahel piisavalt aega riiete vahetamiseks, ent need apsud andis publik meile loodetavasti andeks,” ütles Sirje Kiis. “Aga noored tantsijad ja juhendajad olid lõppkokkuvõttes tõeliselt tublid. Eriti tublid olid kõige väiksemad, lasteaialapsed. Nemadki pidasid pika ja kuuma tantsupäeva kenasti vastu.”
Lavastaja sõnul saab niisugust pidu ainult siis teha, kui on võtta häid abilisi. Laste ja noorte tantsupäeva korraldamisel tulid Sokuturi toimekale seltskonnale appi Palamuse naisrühma Sirtsuline liikmed, Palamuse amatöörteatri näitlejad ja paljud teised, kes vabatahtlikku tööd ei pelga ega põlga. Suurem osa peo rahalisest toetusest tuli Leader-programmist, Eesti Kultuurkapitalilt ja selle Jõgevamaa ekspertgrupilt ning Rahvakultuuri keskuselt.
Kui noorte tantsijate ühine pidu on nüüd peetud, siis suurem seltskond Jõgevamaa täiskasvanud tantsurahvast saab kokku 13. juulil Kuremaal, et pidada seal maha öötantsupidu. Peoga tähistatakse folklooriseltsi Jõgevahe Pere ja Laiuse naisrühma Meie Mari 25. ja Põltsamaa naisrühma Uhka 40. sünnipäeva.
i
RIINA MÄGI
