Möödunud laupäeval taasavatud Palamuse Vabadussõja mälestussammas on üks ligi 200 mälestusmärgist, mis on üle Eesti püstitatud selles sõjas oma elu ohverdanute auks. Mälestussammaste rajamise algatas Eesti Vabariigi peaminister Ants Piip 1920. aastal. Mälestuskivid ja -tahvlid ilmusid pea kõigisse kihelkonnakeskustesse ja linnadesse, samuti koolidesse ning seltsimajadesse. Raha selleks koguti enamasti annetustena.
Esimene sammas püstitati Palamusele 1922. aastal asutatud Vabadussõjas Langenute Mälestussamba Palamuse Komitee eestvedamisel. Kavand telliti skulptor Anton Starkopfilt, teostajateks olid neli-viis meest eesotsas kiviraidur Anton Pärnaga. Nõukogude ajal lasti see sammas, nagu teisedki Vabadussõjas langenute mälestussambad, õhku. Samba taastamise idee käis välja 1987. a septembris Palamusel loodud Muinsuskaitseklubi. 1991. aasta 27. veebruaril moodustati Palamuse Vabadussõjasamba Taastamise Komitee. Korjanduslehtedega saadi 183 üksikisikult ja viielt perekonnalt kokku 2483 rubla. Pärast rahareformi käivitus annetuste kogumine uuesti. 1994. aasta 29. mail taasavatud samba teostamisel olid ametis Tallinna skulptor Paul Uibopuu ja tema abiline Ants Viitmaa. Kolmas, möödunud laupäeval avatud sammas on täisgraniidist ning selle püstitas OÜ S.P.M. Invest. Sammas läks maksma 875 000 krooni.
Ka Palamuse kolmas mälestussammas on valminud rahva, riigi ja valla rahaga. Kui vaja, suudavad inimesed ka nüüd rahad kokku panna ja mälestussamba taastada.
26. juuni 2008
