Palamusel koolihariduse andmise algusest möödus mullu 325 aastat. Selle tähtpäeva puhul üllitas Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum aasta lõpus muuseumi teaduri Tiina Kivitsa koostatud ja Andres Rõhu kujundatud raamatu “Koolid Palamuse kihelkonnas 1687-
Tänu sellele, et Bengt Gottfried Forselius 1684. aastal Tartu lähedale õpetajaid koolitava seminari asutas, hakati praeguse Eesti territooriumil paar aastat hiljem ridamisi rahvakoole avama: nendes asusid talurahva lapsi harima Forseliuse õpilased. Kirikute juurde köstrikoolide asutamist nõudis ka Rootsi kuninga käsul asehaldur Jacob Johann Hastferi poolt 1687. aastal Liivimaa maapäevale välja antud korraldus.
Selsamal 1687. aastal asutati ka Palamusele köstrikool, milles esimesel õppeaastal anti koolitarkust 15 poisile. Just köstrikooli asutamisest algabki Palamuse hariduselu “ajaarvamine”.
“Ehkki raamatu väljaandmise ajendiks oli konkreetselt Palamuse hariduseluga seotud tähtpäev, sai sellesse koondatud siiski kõiki omaaegse Palamuse kihelkonna territooriumil tegutsenud koole puudutav info,” ütles Tiina Kivits.
Raamatu esimeses osas on ära toodud teeneka pedagoogi ja kodu-uurija Juhan Karma 1962. aastal valminud mahukas uurimus “Palamuse kihelkonna koolide ajalugu 1687-
Et Juhan Karma alustatud kooliloo ajatelg tänapäeva välja tuua, kavatses Tiina Kivits algul kõnealusele uurimusele lihtsalt järje kirjutada. Ent pisut järele mõeldes jõudis ta järeldusele, et Karmaga päris ühes stiilis poleks õige jätkata. Karma uurimuses on nimelt üsna suur osakaal kogu Eesti koolide kohta käival üldistaval materjalil. See on küll samuti väga huvitav, ent kohalikku ainest on selle seest natuke tülikas otsida.
“Mina lähtusin sellest, et viimase aja hariduselu käsitlevaid üldistavaid teoseid on ilmunud küll ja küll, ning keskendusin ainult kohalikule koolielule,” ütles Tiina Kivits.
28 asemel kolm
Raamatu teine osa annabki ülevaate Palamuse kandi hariduselust alates ärkamisajast (ehk aastast 1850) kuni tänapäevani. Raamatu kolmandasse ossa on koondatud andmed Palamuse kihelkonna territooriumil aastatel 1687-2012 tegutsenud üksikute koolide kohta. Neid koole on, muuseas, tervelt 28! Praegu toimib samal territooriumil näiteks ainult kolm üldhariduskooli: Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium, Luua algkool ja Voore põhikool. Raamatust võib leida ka mõnede selle kandi teenekamate haridustegelaste lühielulood.
Raamatu neljas, allakirjutanu jaoks ehk põnevaim osa sisaldab terve rea inimeste koolimälestusi. Neis saavad nii mõnedki eelmistes osades toodud faktid värvikate detailidega illustreeritud.
“Kihelkonnakoolimuuseumi kogudes kirjalikul kujul või helikandjal talletatud koolimälestustest valisin raamatus avaldamiseks need, mis vähem redigeerimist vajasid,” ütles Tiina Kivits.
Lisaks muuseumi kogudes leiduvale kasutas ta aga raamatu koostamisel allikatena ka Eesti Ajalooarhiivis, Riigiarhiivis, Lääne-Viru Maa-arhiivis ja mujal talletatud materjali. Rikkalik fotomaterjal pärineb taas põhiliselt kihelkonnakoolimuuseumi kogust.
“Kooliteemalisi fotosid on meil tõesti palju, ent paljud neist on selgitavate tekstideta,” ütles Tiina Kivits. “Kui vähegi võimalik, püüdsin välja selgitada fotodele jäädvustatud inimeste nimed.”
Huvitav ja õpetlik
Ehkki töö raamatu kallal nõudis aega ja vaeva, oli see siiski huvitav ja õpetlik.
“See, et koolid kehva seisu satuvad ja mõni neist rahapuudusel sulgeda tuleb, pole mingi viimase aja nähtus, vaid seda on varasemas koolilooski sageli juhtunud,” ütles Tiina Kivits. “Kooljuhatajate mahuka ja vastutusrikka töö vastu tekkis mul aga suur austus siis, kui uurisin lähemalt Rudolf Pedakmäest järele jäänud materjale. Ta joonistas nimelt ise värvilised plaanid, mille alusel rajati kooli juurde ilu- ja tarbeaed, koostas vastavate tööde eelarve ning viis kõik kavandatu ka õpilastega ellu. Töökasvatus oli omal ajal koolis heal järjel.”
Kahjuks oli Tiina Kivits sunnitud tunnistama, et vaatamata hoolsale ülelugemisele jäi raamatusse ikkagi mõningaid vigu sisse.
“Enne raamatu trükkiminekut venisid tööpäevad niigi kaheteisttunniseks. Ilmselt oleks pidanud veel pikemaid tegema, siis ehk oleks suutnud vigu vältida,” ütles Tiina Kivits ja lisas, et on tänulik kõigi asjalike märkuste eest raamatu aadressil.
Tiina Kivitsa jaoks polnud see sugugi esimene raamat koostada. Varem on ta kokku pannud näiteks Lutsu-aegset koolielu, kihelkonnakooli aega, Jõgevamaa laulupidusid, Palamuse ajaloolisi hooneid, kohaliku tuletõrje ajalugu jm teemasid puudutavaid trükiseid. Nüüd aga on haridus- ja teadusministeerium soovi avaldanud, et Tiina Kivits kirjutaks raamatu kogu Eesti kihelkonnakoolidest. Palamuse hariduselu juubelile pühendatud raamatu koostamise eest pälvis Tiina Kivits aga Suure Kuldtukati nimelise medali, mida annab välja Forseliuse Selts.
Palamuse kihelkonna hariduselu käsitleva raamatu esitlusel viibisid teiste hulgas Juhan Karma Tallinnas ja Riias elavad järeltulijad, kes olid raamatu ilmumisest väga liigutatud. Raamatut saab praegu osta ainult Palamuse muuseumist, kus see maksab kümme eurot. Tulevikus kavatseb muuseum trükist müügile pakkuda ka mõnedesse raamatupoodidesse.
RIINA MÄGI
