Tänavu 1. septembril on mõistlik võtta Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis õpilased 10. klassi vastu ehk jätkata gümnaasiumiastmega täies ulatuses, soovitas vallavalitsuse juurde moodustatud komisjon.
18. veebruari istungil arutas Palamuse vallavalitsuse juurde moodustatud komisjon olukorda, mis tekkis pärast haridusministeeriumi ametnike ja ministri poolt saadud vastakate seisukohtade ja eksitavate väljaütlemiste analüüsimist.
Komisjon jõudis seisukohale, et kuigi riik ei soovi praegu olla kogukonnale partneriks üldhariduse neljanda astme võimaldamisel ehk gümnaasiumihariduse andmisel Luua metsanduskooli ühe õppesuunana, on arukas võtta seisukoht, et tark ei torma, ja võtta järgmisel õppeaastal 10. klassi õpilased kooli vastu.
Luual jätkamise plaani pole maha maetud
Samas on nii kõnealune komisjon kui ka vallarahvas ootuses, et juba uuest valitsuse koalitsioonilepingust võiksime leida julgustust, et eelmiste haridusministrite toetatud idee jätkata gümnaasiumiharidusega Luua metsanduskooli baasil on siiski edaspidi võimalik. Siit kasvaski välja komisjoni veendumus, et tark ei torma ja on igati mõistlik naasta sama teema juurde hiljemalt oktoobris, kui valitsus on vastu võtnud järgnevate aastate riigieelarve strateegia ja sellele tuginevalt esitanud septembris 2016. aasta riigieelarve eelnõu riigikogule, keda seekord valiti eriti suurte lootuste ja ootustega.
Palamuse vallavolikogu esimees Rait Persidski ütles, et tema toetab volikogu esimehena ja vallakodanikuna igati komisjoni arukaid ettepanekuid. “Samas pean tunnistama, et otsus jätkata järgmisel õppeaastal täisgümnaasiumina esitab jätkuvalt tõsist survet valla eelarvele nii käesoleval kui ka järgmistel aastatel. See teema vajab eraldi käsitlemist ja kindlasti ka avalikustamist juba asjakohase finantsanalüüsi vormis,” tunnistas ta.
Vallavanem Urmas Astel lisas, et on selle komisjoni kokkukutsuja ja liikmena ettepanekutega täielikult nõus. “Olles arutanud gümnaasiumiteemat omakorda vallavalitsuses, jõudsime järeldusele, et mingit ettepanekut volikogule üldse tegema ei hakkagi. Eriti kui volikogu esimees oli algallikatest otse informeeritud.”
Põhikooli arvelt gümnaasiumi pidada ei saa
Juba eelmisel aastal alustas vallavalitsus lahenduste otsimist, et jätkata vallas gümnaasiumihariduse andmist. Selleks kaasati ekspertidena Meistrite kooli oskused ja teave ning asjasse puutuvatest ning vastavat kompetentsi omavatest valla elanikest moodustatud komisjon. Kõnealuse komisjoni kutsus ellu vallavalitsus, et menetleda edasi ekspertrühma ja paljude teiste kaasalööjate ettepanekute elluviimist ning alustada aktiivset dialoogi haridus- ja teadusministeeriumiga. Kogukonnale parima lahendina töötati välja ettepanek jätkata gümnaasiumihariduse andmist Luua metsanduskooli baasil.
Juba mitmendat aastat on demograafiline olukord Eestis tervikuna senisest erinev: gümnaasiumiealisi noori on igal aastal kooli minemas üha vähem ja vähem. See on objektiivne reaalsus ja sellega peab arvestama igas valdkonnas, mis on seotud avalike teenuste, sealhulgas hariduse korraldamisega. Eesti Vabariigi põhiseaduses on sätestatud, et põhihariduse peab tagama kohalik omavalitsus, muud hariduse liigid tagatakse koostöös keskvalitsusega. Muutunud demograafiline olukord, kus meil on vähem lapsi ja eakate arv suureneb, avaldab otsest mõju igale avaliku teenuse korraldajale, sealhulgas Palamuse vallale.
Valitsus on otsustanud juba kolm aastat tagasi, et väheneva lastearvuga haridusmaastikku ei rahastata kompenseeriva metoodikaga, mis oleks olukorra muutust leevendanud, vaid pigem survestatakse igat koolipidajat keskenduma oma seadusest tulenevatele kohustustele ja toimima vastavalt rahalistele võimalustele. Kohalikul omavalitsusel on taktika, kuidas oma kohustusi koolipidajana täita, selge ja lihtne. Keskvalitsus annab omalt poolt kohaliku kooli õpilaste arvu ja normatiivide alusel rehkendatud õpetamiskulude alusel igale koolipidajale kindlad summad.
HELVE LAASIK
