Pakenditeema on selle aasta algusest inimestele rohkem korda läinud. Pakendid tuleb ju muust olmeprügist välja sortida, õigemini ei peaks need olmeprügisse sattumagi.
Mis siis on muutunud inimese jaoks, kes on näiteks parasjagu kodujuustu topsist ära söönud ja “Värskat” peale joonud ja kel on nüüd kaks tühja pakendit, värske pakendiseaduse ja pakendiaktsiisiseaduse muutumise valguses? Sõltuvalt inimese elukohast, omavalitsuse, kaupmeeste, jäätmevedajate ning taaskasutusorganisatsioonide poolt seni korraldatust ja tulenevalt muidugi isiklikust käitumisest, ei juhtugi ehk mitte midagi. Neid kohti on aga küll ja veel, kus vastne seadusemuudatus peaks kodanike poolsele keskkonnast paremale hoolimisele kaasa aitama.
Kõigepealt pandipakend
On jõudnud juba klassikaks muutuda kaupmehe võimalus oma kaupluse asemel pandipakendi (loe taara) vastuvõtt müügikoha vahetus läheduses korraldada.
Mitu kilomeetrit kauplusest see vahetu lähedus hõlmas, oli juba konkreetsest juhtumist sõltuv. Uue seadusemuudatuse kohaselt peab pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on üle 200 ruutmeetri, korraldama tagatisrahaga koormatud pakendi vastuvõtmise müügikohas või selle teenindusmaa territooriumil ja seda samal ajal, kui kauplus (müügikoht) on avatud.
Kaupmees, kelle müügikoht on väiksem kui 200 ruutmeetrit, võib pandipakendi vastuvõttu korraldada väljaspool oma müügikoha teeninduskoha piire, kuid samuti müügikoha lahtioleku ajal ja ainult kohaliku omavalitsuse nõusolekul.
Eelnõu menetlemise käigus tekkis arutelu nn maavalla näitel, kus hiljutine taarapunktide sulgemisaktsioon inimesed murelikuks tegi. Nii saigi seadusse täiendus, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates vähemalt üks pandipakendite vastuvõtmise koht. Eelduseks muidugi, et seal on olemas müügikoht või -kohad. Nii ei pea, pudelid kaenlas, naabervalda minema.
Meeldetuletuseks veel niipalju, et pandipakendit ei pea vastu võtma alla 20 ruutmeetrine müügikoht, kui see paikneb tiheasustusalal. Seadus näeb ette võimaluse, et tagatisraha märk muutub. See märk võib olla edaspidi ka teistsugune, kui praegu taarasildil näha on. Märgi muutmine võib olla vajalik näiteks eurole üleminekul või mõne pakendi tagatisraha suuruse muutmisel. Seda näiteks juhul, kui mingit liiki pakendit tagastatakse vähem.
Pandiga koormamata pakendite saatusest
Seni kehtinud seadus jättis pakendikonteinerite paiknemise, arvu ja mahu suhtes otsad üsna lahtiseks. Räägiti üleriigilisest võrgust aŽla konteiner igasse valda. Nii ei olegi eriti imekspandav, et pärast käesoleva aasta 1. jaanuari ja sortimisnõude kehtestamist läks lahti suur tõmblemine.
Seadus peab kindlasti olema konkreetsem ja nii saigi sätestatud piisava konteinerpargi põhimõtted, mis lähtuvad inimeste arvust territooriumil. Ja muidugi on mõistlik pidada ka ühe omavalitsuse piires eraldi silmas tiheasustuse ja hajaasustusega piirkondi.
Nii on meil taaskasutusorganisatsioonidele kehtestatud kolmene jaotus. Esiteks tiheasustusega alad, kus on rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – seal peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses. Kui tiheasustusega alal on 500 kuni 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril, siis peab olema vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses. Kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, siis peab kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates olema üks kogumiskoht 500 elaniku kohta.
Need nõuded jõustuvad 2009. aasta 1. jaanuarist. Loomulikult peab igas kogumiskohas olema tagatud igat liiki pakendimaterjali kogumine.
Kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht ning nende tühjendamissagedus lepitakse seaduse kohaselt kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsusorgani vahel. Tundub võib-olla naljakas, aga seaduses on kirjas ka, et kohalik omavalitsusorgan peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonidel neid tingimusi täita.
Veosageduse vähendamine kõne all
Nimelt on taaskasutusorganisatsioonidel ka kogemusi, seda küll pakendiseaduse esmase jõustumise järgsest ajast, kus öeldi, et meile neid konteinereid küll vaja pole. Eeldatavasti on see minevik. Kohaliku omavalitsusorganiga kokkuleppel võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal ehk viies pakendid teie ukse tagant ära. Sel juhul võib kohaliku omavalitsusrgani nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ette nähtud konteinerite arvu ja mahtu.
Loodame, et süsteem saab senisest inimsõbralikum. Võiks ju tahta ka enamat, aga igal asjal on hind, mille me iga päev kaupa ostes vaikselt kinni maksame. Nii et katsume plaanitu ellu viia ja siis saab vaadata, kuidas edasi toimida.
Loodetavasti saate taaskasutusorganisatsioonidelt kenasti informatsiooni selle kohta, mis pakendikäitluses praegu kehtib ja mis teie jaoks muutub, sest seaduse kohaselt peab taaskasutusorganisatsioon kulutama teavitamisele vähemalt ühe protsendi kalendriaasta käibest.
Praegune jäätmeseadus kehtestab olmejäätmete regulaarse äraveo kohustuse tiheasustusalalt vähemalt üks kord kuus. Olukorras, kus olmejäätmete maht pakendite väljasortimise tõttu oluliselt väheneb, peame veel sel aastal võtma arutluse alla veosageduse vähendamise küsimuse.
Kehtiva seaduse kohaselt on see erandina ka praegu võimalik.
MARKO POMERANTS,
Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees
