Justkui äraspidiseks kinnituseks pakendiseaduse karmistumisele tuli reedehommikune keskkonnaministeeriumi pressiteade MTÜ Eesti Pakendiringluse avalike paberi- ja pakendikonteinerite äraviimisest paljudest riigi osadest. Justkui varem „keegi polnuks kellelegi võlgu“! Pehmelt öeldes hakkab pakendikäitlusorganisatsioonide isepäine käitumine aina jaburamaks muutuma. Kõigepealt teatatakse, et seaduse järgi on kõik OK. Siis aga viiakse osa konteinereid ministeeriumile sellest teatamata ja üksteist süüdistades minema, sest „korrastatakse koostööpartnerite ringi“. Miks peab seda korrastamist tegema nii, et kannatajaks jäävad seadusekuulekad kodanikud, kel nagunii on vähe võimalusi oma pakendit kuhugi panna? Või kui ongi, siis on kõik mahutid täis mis täis.
Kuidas saab seadust täita, kui kogu pakendikogumise süsteem kord või kaks aasta jooksul on kokkukukkumise äärel? Mis seadus see selline on, mis lubab lihtsalt nii vähe konteinereid panna, kui vähegi võimalik ja siis veel neistki osa minema viia? Kogu meie pakendimajandus ei kannata kriitikat!
Kuhu inimesed oma pakendi saavad panna, mille äraveo eest nad, muide, on kaupmehele juba maksnud ja loodavad nii riigi kui taaskasutusorganisatsioonide suutlikkusele? Segadused pakendiga aga süvenevad.
31. märts 2009
