Hanged on viimasel ajal tõepoolest hoolega kahanema hakanud, pajuurvad aga päikese käes valendama löönud ja juba üsna kopsakaiks paisunud. Neid ongi põhjust homseks tuppa tuua, sest on ju palmipuudepüha. Ja et seedrid ega palmid meie maal ei kasva ning kõik haljendav ja õitsev veel lume all, on meie kevade- ja pühadekuulutajateks urvaoksad.
Meie rahvapärimuses ei ole selle ülestõusmispühi sisse juhatava päevaga seoses eriti palju vanu kombeid säilinud. Teistsuguseid toite pole palmipuudepühal kombeks teha, kuid urbadega pajuoksad tuuakse ikka vaasi. Toasoojuses nädala jooksul veelgi kohevamaks kosuvad pajutibud sobivad ju nii kenasti lauale, kus korvike värviliste pühademunadega aukohal.
Mõnes peres tuleb ehk küll vanaemal homme hommikul ka meelde lapselapsi naljatamisi urvaoksaga “sugeda”, et nad kevadel ja suvel virgad oleksid ja hommikuti varakult une silmist saaksid. Sellist kommet meil tõepoolest siin-seal veel mäletatakse.
Aga hommikuti varem tõusma peame alates homsest tõepoolest jälle kõik, sest keerame ju kella suveaja järgi ehk tunni võrra ette.
27. märts 2010
