19. sajandi alguses ehitatud klassitsistlikus stiilis mõisa peahoones hakkas varsti pärast mõisnike lahkumist tegutsema kogukonna rahvamaja. Sõjale järgnenud keerulistel aegadel oli hoone mõnda aega tühi, aga kolhooside loomisega tekkis vajadus pakkuda rahvale organiseeritud võimalusi vaba aega veeta.
Tänases Pajusi rahvamajas töötavad ringid mitmete huvidega ja erinevas vanuses inimestele, toimuvad etendused ja kontserdid professionaalidelt ning harrastajatelt.
Möödunud aasta veebruarist alates Pajusi rahvamaja juhatajana töötava Janne Vaabla sõnul on hiljutine hoone uuenduskuur motiveerinud otsima mõisakeskusele väärikamat sisu ja aktiivsemat kasutust. „Idee laiendada igapäevane ringitegevus huvikooliks ja edasi pärandkultuuri koolituskeskuseks on välja kasvanud soovist, et meil ka tulevikus pärandkultuurist huvitujaid leiduks. Väljaõpet ja täienkoolitust võiks pakkuda laulmise, tantsimise, pillimängu, teatrikunsti ja käsitöö alal, tehes seda elukestva õppe põhimõttel. Muuhulgas võiks Pajusis tegutseda ka maakondlik rahvarõiva nõuandekoda. Jõgevamaa on üks väheseid maakondi, kus selline koda ikka veel puudub,“ rääkis kultuurijuht, kel endal on rahvarõivaste valmistaja kutsetunnistus ning sellealane pikaajaline kogemus.
Vaabla arvates on Pajusis pärandkultuuri koolituskeskuse loomiseks mitmeid eeldusi. „Esmalt entusiastlikud, võimekad ja kogenud ringijuhid. Sel hooajal tegutsesid majas etnotantsurühm ja etnomemmede rühm, segarahvatantsurühm Kaljaan, Pajusi teater, Pajusi teatri lastestuudio ja naisansambel. Ringe juhendasid Maia Lepiste, Ülar Martjan, Sirje Pääslane-Tippi, Tarmo Kruus ja Anni Õnneleid. Kõik juhendajad on aktiivsed ja mitmekülgsete oskustega. Näitena võib eraldi välja tuua Maia Lepiste, kellel jätkub energiat juhendada kooli huvijuhi töö kõrvalt mitmeid ringe nii rahvamajas kui spordihoones, Aidus ja Põltsamaal. Üks põnevamaid etteasteid, mida tema juhendas, oli emade-laste kava, millega käidi Tartus suurel võimlemispeol. Kodupublik sai seda nautida Pajusi jaanitulel. Liikmeid on selles rühmas kogu vallast.“
Janne Vaabla sõnul on pärandkultuuri koolituskeskuse loomine vajalik ka põhjusel, et maapiirkondades on tõsine puudus huviringide juhtidest. „Niisugusel koolituskeskusel on osa ka regionaalpoliitikas. Mõnedki, kes siit kaugemale elama on asunud, võiksid kodukanti juba seepärast tagasi kolida, et siin on põnevaid võimalusi, saab omandada uusi teadmisi ja oskusi ning on aktiivne kultuurielu. Samuti saame pakkuda praktikabaasi Viljandi kultuuriakadeemia tudengitele. Rahvakultuuri Keskuse Tallinnast Viljandisse kolimise kasutame ka kindlasti ära,“ kinnitas ta.
„Seda, kas koolituskeskuse võiks lõplikult luua rahvamaja koosseisus või eraldi üksusena, on praegu veel vara öelda. Kindel on aga, et idee, mille teostamisega kaasnevad rahalised kulutused, eeldab head koostööd Põltsamaa vallavalitsusega, kodanikeühenduste ja ettevõtjatega kogu vallas ning kaugemalgi. Eks soovitusel, et unistada tuleb julgelt, on sageli edasiviidav jõud,“ toonitas Janne Vaabla.
Kauaaegne Pajusi vallavanem ja tänane Põltsamaa vallavolikogu liige Reet Alev avaldas arvamust, et Pajusis võiks olla sellisel tasemel kultuuritöö, et siinsed huviringides tegutsevad lapsed pääseksid vabariiklikele laulu- ja tantsupidudele.
JAAN LUKAS
