Hiljuti Pajusi rahvamaja juhataja ametisse asunud Janne Vaabla otsustas end proovile panna ja usub, et saab ees ootava põneva tööga hakkama.
Märtsikuu alguses pidasid Pajusi rahvamajas aru Pajusi valla kultuuriasutuste juhid, vallavolikogu kultuurikomisjoni liikmed ning kodanikuühenduste esindajad. Uus kultuurijuht lausus enese põgusaks tutvustuseks, et elab Jõgeva vallas ja on kultuuritööd teinud 25 aastat.
Janne Vaabla sõnul tuntakse teda rohkem kui tekstiili alal tegutsevat inimest, kuid talle pole võõras ka organisatoorne tegevus. Meeskonnatöö kogemuse on ta saanud Jõgevahe pere rahvatantsurühmas.
Vastne Pajusi rahvamaja juhataja loodab sealset kogukonda paremini tundma õppida saamaks teada, millised huvid on Pajusi inimestel. Ta ei taha oma arvamust peale suruda, vaid ootab ettepanekuid, kuidas kultuuritööd korraldada.
Üritustel ühed ja samad inimesed
Arutelul osalenud vallavolikogu liige Lembit Paal tundis huvi, kes ikkagi Pajusi valla kultuuritööd koordineerib. Arutelu juhtinud Pajusi vallavanema, Reet Alevi, sõnul peaks kogu info valla kultuuritöö kohta jõudma rahvamaja juhatajani vältimaks olukordi, kus olulisemad valla kultuuriüritused omavahel kattuvad.
Lembit Paal pidas vajalikuks, et info Põltsamaa piirkonna kultuuriürituste kohta võiks tulevase Põltsamaa ühisvalla kohta üles panna elektroonilisse Põltsamaa infoportaali, sest nooremad inimesed otsivad infot kultuuriürituste kohta mitte paberajalehtedest, vaid elektroonilistest infoallikatest.
Kokkusaamisel tõdeti, et sisuliselt on üritustest osa võtmas enamjaolt ühed ja samad inimesed. Avaldati arvamust, et väga tihedaks ei ole mõtet Pajusi valla ürituste graafikut teha, sest inimesed tahavad ka mujal Eestis toimuvast osa saada, Eestimaa ilusaid paiku külastada, rannamõnusid nautida jne. Reet Alevi sõnul on nad Janne Vaablaga kaalunud võimalust jälle käima saada kohvikklubi, mis kunagi päris palju huvilisi kokku tõi.
Suveüritused ei tohiks kattuda
Aidu Külaseltsi juht, Elmo Tilk, lausus, et eelmisel aastal läks hästi korda Aidu järve ümbruse korrastamine. Tilk märkis, et Vägari kandis on tarvis välja kujundada üks kindel koht suuremate ürituste korraldamiseks. Ta arvas, et kui Aidu kanti suve peale kolm-neli üritust saab plaanitud, piisab sellest täielikult. Koordineerimist on tarvis just selles osas, et Aidu ja Pisisaare-Pajusi kandi suveüritused omavahel ei kattuks. Aidu kandis võiks olla ka infotahvel.
Pajusi raamatukogu juhataja Sirje Nurka sõnul toimub nende raamatukogus lisaks tavapärasele raamatute laenutamisele mitmeid erinevaid üritusi ja tegevusi. Märtsikuu lõpus, täpsemalt 28. märtsil on Pisisaare raamatukogu külaliseks kirjanik, arst ja mesinik Ilmar Särg, aprillikuus tähistab Pajusi raamatukogu oma 90. juubelit. Lapsed saavad osaleda raamatukogus korraldatavates töötubades. Koolinoored tulevad raamatukokku pärast koolipäeva, kus paljud neist näpivad oma nutitelefoni, aga mitmed lastest pühendavad raamatukogus viibimise aja lugemisele. Täiskasvanud inimesed käivad raamatukogus sageli ajalehti ja ajakirju lugemas. Tihti korraldatakse erinevaid näitusi, olgu siis uudistamiseks välja pandud postkaardid, kruusid või midagi muud. Ka kohalike inimeste maale on raamatukogus eksponeeritud.
Reet Alev lausus, et Aidu raamatukogus käib koos toiduklubi, kuhu perenaised võtavad kaasa omatehtud küpsetisi, hoidiseid ja muid hõrgutisi ning toiduklubi muutub üha populaarsemaks. Pajusi külaselts korraldas külamajas 12. mätrtsil seebivalmistamise koolituse ning juba 26. märtsil toimub samas toiduvalmistamise koolitus, kus seekord õpitakse kaunviljadest head-paremat valmistama. Mõlemad koolitused on plaanitud pühapäevale, et ka tööinimesed seal osaleda saaksid. Aprilli alguses plaanitakse teoks teha naljapäev ning 21. aprillil räägib Põltsamaa raamatukogu direktor Rutt Rimmel huvilistele Albaania reisimuljetest.
Suvekuudele mahuvad Pajusis Ait-Kuivati kontserdid, avatud piimafarmide päev, vanatehnika päev, Pajusi mõisapäev, lõõtsapäevad, avatud talude päev ja muudki põnevat. Pisisaare kooli huvijuht Maia Lepiste lausus, et nad on valmis igasuguseks koostööks ja ootavad ka küllakutseid laste esinemisvõimalusi silmas pidades. Maia Lepiste sõnul saab 27. mail Põltsamaal teoks piirkondlik laste ja noorte rahvatantsupäev. Mais toimub ka emadepäeva kontsert. Juulis on Pajusi valla lastel võimalus osaleda Kaitseliidu poolt korraldatavas noorkotkaste ja kodutütarde laagris Võrtsjärve ääres Vaiblas. Möödunud aastal said lapsed lindudele pesakaste valmistada ja see meeldis neile nii väga, et pesakaste võiks teha ka tänavu.
Üsna pea algab Pajusi rahvamajas remont ja Jüri Siirmäe tundis huvi, kas see saab Pajusi mõisapäeva toimumise ajaks lõpetatud. Reet Alevi kinnitusel peaks remont tõepoolest selleks ajaks valmis saama. Jüri Siirmäe märkis, et mõisapäeva ajal võiks ka rahvamajas midagi toimuda, pakkudes, et kui mudajooks veelgi populaarsust kasvatab, võib sellel päeval Pajusisse enam kui tuhat inimest tulla.
Siirmäe mainis seoses Pajusi valla rahva seas korraldatud kultuuritöö rahulolu uuringuga, et seal sooviti Pajusis näha sagedamini esinemas häid artiste. Samas tuleb tema sõnul tõstatada küsimus, millise piletihinna eest on sealsed inimesed valmis head artisti vaatama-kuulama minema. Reet Alev lausus, et näiteks seitse eurot maksnud Maarja-Liis Ilusa kontserdil jäid tagumised read tühjaks, mis tõestab, et kuigi kõrget piletihinda maal toimuvate kontsertide, teatrietenduste ja muude ürituste eest küsida ei saa. Piletite maksumuse teema seostub ka palgapäevaga, ehk siis sellega, kas üks või teine üritus saab teoks enne või pärast palgapäeva.
Pajusi külaseltsi liige Aili Soolepp ütles, et kui kõigil eelnevatel aastatel on nad suutnud plaani võetud ettevõtmised teoks teha, siis miks peaks seekord teisiti minema. Ta toonitas ka Pajusi külamaja, kui paiga, kus külaseltsi liikmed koos saavad käia ja erinevaid üritusi läbi viia, olulisust.
Pajusi vallavolikogu haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni esimehe Toomas Teppo sõnul on Pajusi aktiivsed inimesed nii ettevõtlikud, et temal pole komisjoni juhina eelöeldule enam midagi lisada. Probleemide ilmnemisel palus ta julgelt enda poolt pöörduda. Aili Soolepp lisas Aidu kandi inimeste poolt üles tõstetud teadetetahvli teema täienduseks, et ka Pajusi külla tuleks teadetetahvel üles panna. Elmo Tilk pakkus välja, et Pajusi rahvamajja võiks üles panna mõne väiksema näituse.
Pajusi rahvamaja juhataja Janne Vaabla lausus, et mõeldes nostalgiatundega tagasi ammustele aegadele, kui veel pereklubi õhtud väga populaarsed olid, tasuks need ehk uuesti ellu äratamist. Vahel astusid klubiõhtutel üles külalisesinejad, vahel kohalikud esinejad ning alati kuulus sinna ka tants.
Ei tohi unustada suuri eesmärke
Reet Alev palus arupidamisel osalenud inimestel välja öelda mõtted, mille ta võiks tõstatada ühinemisläbirääkimiste kultuuri- ja spordivaldkonnaga tegelevas töörühmas. Vallavanem peab vajalikuks, et nii Pajusi rahvamaja kui Pajusi spordihoone jätkakasid ka pärast ühinemist tegevust iseseisvate allasutustena.
Lembit Paal lausus, et kui igal ühisvalla kultuuri- ja spordiasutustel on olemas oma juht, siis jäävad need asutused toimima, kui neid hakkab juhtima üks juht keskusest, siis midagi head sellest ei tule. Paal tõdes, et paljugi sõltub sellest, millised inimesed sügisel toimuvatel kohalikel valimistel suure valla volikogusse valitakse. Lembit Paal tõstatas ka Pajusi mõisahoone teise, praegu puudu oleva tiiva, ehitamise küsimuse. Paali sõnul tuleb unistada suurelt, siis on lootust, et unistused täituvad. Teda toetas Toomas Teppo, kes meenutas kui skeptiliselt paljud inimesed enne Pajusi külamaja ehitama asumist selle rajamise plaani suhtusid. Tänaseks on külamaja olemas ja toimib väga hästi.
Pajusilased olid seda meelt, et peavad paralleelselt tegelema nii igapäevaste probleemide lahendamisega kui suuremate eesmärkide ja unistuste täitmise poole pürgimisega ning et selline tegevus eeldab nende kõigi ühist tööd ja vaeva.
TOOMAS REINPÕLD
