Möödunud laupäeval peeti Pajusi mõisapargis juba kaheksandat Pajusi mõisapäeva. Traditsioonilises meelelahutusprogrammis astusid üles nii kohalikud esinejad kui üle Eesti tuntud staarid. Seekord oli mõisapäevaliste hulgas näha varasematega võrreldes märksa rohkem kohastes kostüümides rahvast, kelle seas paistsid eriliselt silma mitmed uhkes riides härrad.
Pajusi vallavanem Reet Alev lausus oma tervituskõnes, et kui Pajusi mõis omal ajal Wahlide kätte läks, ei osanud keegi muidugi arvata, et 195 aastat hiljem kogunevad inimesed mõisaparki selleks, et seda ajastut meenutada. Pajusi mõisnikel, nagu kõigil teistelgi mõisnikel, oli nii häid kui halvemaid aegu.
Kui jõudis kätte aeg, mil mõisarahval tuli Pajusist ära minna, jäid siia maha mitmed hooned ja neist mõnegi käsi käis vahepeal halvasti. Näiteks otsustati omal ajal rahvamajaks kohandatud mõisahoonest osa maha lammutada ja nüüd näeb see välja nagu ühe tiivaga lind. Õnneks on see lind, olgugi ühe tiivaga, tänaseks päevaks taas kauni näo saanud ja nüüd võib Pajusis uhkusega mõisapäeva korraldada.
Vahetult enne seda, kui mõisapargis hakkasid kõlama meremehelaulud Marko Matverelt ja Peep Raunalt, tuli publikut tublisti juurde. Pajusi külaseltsi juhatuse esimees Jüri Siirmäe nentiski, et staarid aitavad alati suuremal hulgal rahvast kohale meelitada.
Andekas ja mitmekülgsete huvidega Marko Matvere rääkis, et tegeleb praegu peamiselt laulmisega, kuid osaleb ka ühes suvelavastuses. Ta tegeleb enda sõnul eelkõige sellega, mis meeldib ja mis hästi välja tuleb. Omal ajal lõpetas ta Pärnu lastekunstikooli ja valmistus kunstnikuks saama. Siis värvati ta tööle teatrisse, kunstiga ta tükk aega ei tegelenud. Matvere sõnul imestab ta isegi selle üle, kuidas kunstnikukäsi vahepealse harjutamiseta paremaks on läinud.
Musitseerimine vajab harjutamist
Pillimäng ja laulmine vajavad aga pidevat harjutamist. Ilma erilise meenutamiseta ja nö. matsust võiks ta enda sõnul laulda ehk umbes kolme tunni jagu. Samas ainult vana rasva peal talle laulda ei meeldi, sest endal hakkab igav ja ka publik tahab uusi laule kuulda, ehkki alati on repertuaaris ka selliseid lugusid, mida ikka ja jälle esitada tuleb. Lauljana pole tal vahet, kas esineda kahekesi või suure bändi koosseisus. Suuremas seltskonnas on lihtsalt rohkem mürglit. Professionaalse lauljana püüab ta võimaluste piires kõik kutsed vastu võtta. Merele purjetama ta enam minna ei taha, tegeleb aga praegu lohesurfamisega, mis talle purjetamisega võrreldes hoopis suuremat elamust pakub. Marko Matvere sõnul on tal selles eas, kus tahab veel kümme aastat tõsisemalt rahmeldada.
Staaresinejate kõrval on Pajusi mõispäeval alati tõmbenumbriks mõisaproua ja -härra ning mõisapreili ja noorhärra valimine. Tänavu mõisaprouaks valitud Pajusi rahvamaja perenaine Lea Krass ütles, et kuna töötab Pajusi kunagises mõisahoones, tahtis ta olla mõisapäevale vääriliselt riides. Enda sõnul sai ta kostüümiprobleemi lihtsalt lahendatud, sest leidis selle Pajusi näiteringile annetatud kostüümide hulgast. Kleiti tuli vaid pisut lühemaks teha. Vastse mõisaproua sõnul on selliste tegelaste väljavalimine väga vahva ettevõtmine ja annab mõisapäevale sobiva sisu. Eriti rõõmus oli ta selle üle, et päevakohastele tiitlitele kandideeris arvukalt kostümeeritud mehi.
Ilmaga vedas
Natuke enne õhtuse osa algust lausus mõisapäeva korraldaja ja eestvedaja Aili Soolepp, et ilmaga üldiselt vedas, ehkki väike vihmasabin vahepeal mõisapargist üle käis. Tore on tema sõnul see, et rahvale nende ettevõtmine meeldib ja et ikka ja jälle kohale tullakse. Eriti tähelepanuväärne oli kostümeeritud osalejate suur arv.
Paremaid kostüüme valinud komisjonil tuli päris palju vaielda ja kompromisse teha, et kokkuleppele jõuda. Aili Soolepp lausus, et senise kogemuse põhjal ei näe ta põhjust Pajusi mõisapäeva formaati muuta ja selle üritusega tuleks samamoodi jätkata. Samas ei välista ta võimalust, et kümnendal Pajusi mõisapäeval midagi veidi teisiti tehakse.
TOOMAS REINPÕLD
